X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Riik rahastab tuleval aastal maale elukoha ostuks kaaslaene 8 miljoni ulatuses

Elamu maal
Elamu maal Autor/allikas: Eve Kõrts/minupilt.err.ee

Riik pakub maapiirkonda kodu rajavatele peredele Maaelu Edendamise sihtasutuse (MES) kaudu kaaslaenu, et leevendada takistusi, mis võivad tekkida pangast laenu küsimisel. Sihtasutus plaanib järgmisel aastal kaaslaene rahastada kuni kaheksa miljoni euro ulatuses.

Suurtest linnadest kaugemale kodu soetamine on olnud seni keeruline. Maal paiknev kinnisvara on vähem väärtuslik ning pangad on nõudnud laenu saamisel lisatagatist või suuremat omaosalust. Riik üritab seda probleemi leevendada, pakkudes MES-i kaudu väiksemates asulates elavatele inimestele kaaslaenu.

"Kui ehitada maja Tallinnasse või sama maja Valka, siis ei ole täna pangast võimalik võtta mõlemale majale võrdselt laenu. Tallinna maja saab ilusti pangast laenuga tehtud, aga Valga majale tuleks inimesel leida lisatagatis või rohkem omavahendeid," selgitas MES-i juht Meelis Annus.

Sihtasutus annab kaaslaenu kuni 100 000 euro väärtuses, et katta ära selle tagatisvara väärtuse vahe, mida pank ei ole olnud nõus maale kolijale välja laenama.

Annus rääkis, et sihtasutus on kahe aasta jooksul sõlminud kokku 123 kaaslaenulepingut ning laenanud välja 7,6 miljonit eurot. Kokku on inimesed niiviisi maapiirkonda kodusid soetanud 21 miljoni euro väärtuses.

Laenulepingutest 47 protsenti on võetud maja ehitamiseks ja 38 protsenti maja ostmiseks. Kõige rohkem on laene välja antud Ida-Virumaale, Võrumaale, Valgamaale ja Lääne-Virumaale.

Annus ütles, et seni on kogu kaaslaenudeks eraldatud summa pärinenud sihtasutuse enda varem teenitud kasumist ja sihtfondi vahenditest. Samas oli veel sügisel lootus, et riik saab panustada ka riigieelarveliste vahenditega.

"Kuna eelarve on täna ikkagi üsna pingeline, siis me oleme saanud regionaalministeeriumist suunise, et me järgmise aastal jätkaksime omavahenditest ja riik tegeleb edasi vahendite leidmisega," lausus ta.

Järgmisel aastal plaanib sihtasutus omavahenditest kaaslaene rahastada kuni kaheksa miljoni euro ulatuses. Sihtasutus on hinnanud, et selleks, et tagatisvara probleem leeveneks ja pangad oleksid valmis ka ise inimestele raha laenama, peaks sihtasutus pikas vaates välja laenama ligi 50 miljonit eurot.

"Meie raha, pankade raha ja omafinantseering võiks olla kokku 120 miljonit eurot. See võiks minna pikema aja jooksul maapiirkonda. Sellega tekiks ehk juba arvestatav kinnisvara ja umbes 700 peret võiks olla need, kes selle laenu abil asuksid maale elama," rääkis ta.

Annus ütles, et järgmisel ja ülejärgmisel aastal saab sihtasutus hakkama veel omavahenditega, kuid edaspidi peab asutus hakkama raha kaasama turult, näiteks võlakirjade või muude finantsinstrumentide näol.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: