Peking ja Moskva leppisid 2019. aastal kokku kahepoolse kaubavahetuse kahekordistamises 200 miljardi dollarini 2024. aastaks. Neljapäeval selgus, et püstitatud eesmärk on saavutatud plaanitust aasta võrra varem.

Hiina tolliameti sõnul küündis selle aasta esimese 11 kuu jooksul kahepoolne kaubavahetus Venemaaga 218,1 miljardi dollarini.

Eksport Venemaalt Hiina kasvas 12 protsenti võrreldes eelmise aasta näitajatega ning moodustas selle aasta jaanuarist novembrini 117,8 miljardit dollarit. Hiina kaupade eksport Venemaale kasvas lausa 50 protsenti võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kokku ekspordis Hiina Venemaale 100,3 miljardi dollari väärtuses kaupu.

Kaubavahetus Pekingi ja Moskva vahel kasvas pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Kui lääneriigid kehtestasid sanktsioonid Venemaale, siis Hiina jätkas tavapäraseid suhteid.

"Kasvas sõidukite, nutitelefonide ja teiste elektroonikakaupade eksport," loetles analüütik Takamoto Suzuki Hiina peamisi Hiina eksportartikleid Venemaale intervjuus Nikkei Asiale.

Samal ajal kasvas Vene energiakandjate eksport Hiina. Põhjuseks on Vene nafta ja söe hinnalangus sanktsioonide tõttu, mis tegi neid soodsamaks Pekingile.

Samuti kasutatakse senisest rohkem jüaani Vene ja Hiina ettevõtete vahelises arvelduses.

"On saanud tavapäraseks maksta jüaanis, kui Hiina impordib toornaftat ja maagaasi Venemaalt," ütles Suzuki. Ta lisas, et Venemaa võib kasutada teenitud jüaane Hiina sõidukite ja tarbekaupade ostmiseks.

Hiina kogueksport kõikidesse maailmariikidele on kasvanud 0,5 protsenti novembris võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Import Hiina on aga kahanenud 0,6 protsenti.