X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Valitsus hakkab vaenukõne seaduse asjus opositsiooniga kompromissi otsima

Meeleavaldus Palestiina toetuseks Tallinnas Vabaduse väljakul
Meeleavaldus Palestiina toetuseks Tallinnas Vabaduse väljakul Autor/allikas: ERR

Koalitsioonierakonnad plaanivad opositsioonile välja pakkuda vaenukõne seaduse eelnõu uue sõnastuse, mis peaminister Kaja Kallase sõnul oleks võimalikult kitsas, kuid aitaks Eesti välja Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusest.

Valitsus saatis vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu riigikokku juunis ning septembris hiljem läbis see esimese lugemise. Ehkki hiljem on õiguskomisjon eelnõu kolmel korral arutanud, pole sisuliselt edasi liigutud.

Isamaa ja EKRE esitasid eelnõule kokku ligi 600 muudatusettepanekut. Seni on valitsus mitmeid obstruktsiooni alla langenud eelnõusid valitsuse usaldusega sidunud. Kolmapäeval teatas Eesti 200 juhatuse liige Toomas Uibo, et vaenukõne seaduse usaldusega sidumist tema erakond ei toeta.

Seda kinnitas neljapäeval ka Eesti 200 aseesimees Kristina Kallas.

"Ma arvan, et me peame seda reguleerima, aga siin on tarvis poliitilist kokkulepet," sõnas Kallas. "Seda ei saa tegelikult sellise meetodiga demokraatlikus süsteemis läbi viia, et üks pool on täiesti vastutulematu, teine pool sõidab tankiga üle. Ma arvan, et me ei saa seda niimoodi teha."

Ka Reformierakonna juht peaminister Kaja Kallas ütles, et opositsiooniga tuleks läbi rääkida.

"Me istusime kolmapäeval justiitsministri ja Eesti 200 esindajaga maas ja käisime ükshaaval üle neid muudatusettepanekuid, et mida me saame siis teha paremaks," sõnas peaminister "Riigikogu esindajad said ülesande rääkida opositsiooniga läbi, kas selliselt need muudatusettepanekud võiksid sobida, et nad võtavad obstruktsiooni tagasi ja usaldusega sidumist ei ole vaja."

Opositsioonile pakutakse kitsas sõnastus

Vaenukõne eelnõuga edasiliikumist ei takista ainult opositsiooni vastasseis. Ka koalitsioonierakondade seas pole veel selget kokkulepet, kuidas seadusemuudatust sõnastada. Viimase nädala jooksul on vahetatud mitmeid eri versioone, kuid seda, mis kõigile sobiks, pole veel leitud.

Toomas Uibo sõnul peaks karistatav vaenukõne olema väga kitsalt raamistatud. "See peab olema ikkagi väga tõsine üleskutse kellegi elu ja tervise kahjustamiseks," sõnas Uibo.

Kaja Kallase sõnul pakutaksegi opositsioonile taoline lahendus välja. "Et sellest üldmäärusest võtta ainult tõesti see väga kitsas käsitlus ja näha ette selle eest karistused," ütles Kallas.

Peaministri erakonnakaaslane justiitsminister Kalle Laanet loodab, et niimoodi jõutakse opositsiooniga kokkuleppele.

"Mina olen kuulnud riigikogu koridoridest, et vähemalt teatud EKRE saadikud on nõus arutama seda," ütles Laanet.

EKRE esimees Martin Helme sõnaski, et tema on valmis koalitsiooni pakkumist arutama.

"Ma siia juurde ütlen, et arvatavasti tahaks asju rääkida natuke suuremas komplektis, kui sellest ühest konkreetsest eelnõust," ütles Helme. "Aga ma arvan, et see on julgustav või positiivne märk, et nad on aru saanud, et seda usaldusega siduda ei saa või ei tohi. Ja et nad on aru saanud, et tuleb maha istuda ja hakata omavahel rääkima."

Isamaa vastus on rangem

Isamaa esimees Urmas Reinsalu aga ütles, et tema vaenukõne seaduse sõnastuse üle läbi rääkimiseks põhjust ei näe. "Mis puudutab vea lappimist vähemhaigettegevaks veaks ühiskonna õigusrahule, siis see näitab ära selle initsiatiivi vildakuse," sõnas Reinsalu.

Aga mis saab ikkagi eelnõust, kui opositsiooniga üksmeelele ei jõuta? Kristina Kallas ütles selle peale, et tuleb pingutada. "Tegelikult meil on ka rikkumismenetlus Euroopa Komisjoniga seljas. Seal on vaja kokkulepet," rõhutas Kristina Kallas.

Ka Kaja Kallas viitas Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusele. "No siis peab ütlema, kes seda trahvi maksab. See oli vist 20 000 igal nädalal. Siis peab kokku leppima, kelle eelarvest see raha tuleb," märkis peaminister.

Urmas Reinsalu aga leiab, et Eesti ei tohiks rikkumismenetlust karta. "Euroopa Komisjoni ees peavad ametnikud ja täna riiki juhtivad mehed ja naised andma veenvat selgitust. Kui mina olin justiitsminister, ei olnud mingisuguseid niisuguseid probleeme," rääkis Reinsalu. "Riik peab olema järjepidev."

Läänemets siiski ei välista eelnõu usaldusega sidumist

Riigikogus veab eelnõu menetlemist õiguskomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Eduard Odinets. Tema on korduvalt rõhutanud, et Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus on vaid üks põhjus, miks seadust muuta. Odinets on enda sõnul veendunud, et vaenukõne seadus aitab luua turvatunnet neile ühiskonnagruppidele, kelle pihta kiputakse rohkem vaenavaid sõnu loopima.

Sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets on varem öelnud, et tema hinnangul ei peaks vaenukõne seadust valitsuse usaldusega siduma. "Ma ei ole välistanud seda, et kui muud üle ei jää, siis ta tuleb usaldusega siduda," täpsustas nüüd Läänemets. "Aga pigem võiks sisulist lahendust otsida."

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: