Vaenu õhutamist keelav seaduseelnõu läbis riigikogus aasta tagasi septembris koalitsioonierakondade toel esimese lugemise. EKRE, Isamaa ja Keskerakond olid aga eelnõu suhtes kriitilised ning esitasid pärast esimest lugemist eelnõule sadu muudatusettepanekuid.

Toona oli peamine küsimus, millisel kujul peaks eelnõu suurde saali saatma, et pääseda opositsiooni obstruktsionist. Võimuliit kaalus nii vaheaegade piiramist kui ka sadade muudatusettepanekute kimpudeks sidumist kimpudeks.

Protseduuriliste küsimuste asemel on nüüd kerkinud peamiseks probleemiks seaduse vastuvõtmisel tõsiasi, et võimuerakonnad pole endiselt ühel meelel, milliste tunnuste alusel vaenu õhutamine võiks ikkagi olla kuritegu ja milliste alusel mitte.

Sotsiaaldemokraadid karistaks avalikku õhutamist vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kui jutt käib inimeste rahvusest, rassist, nahavärvist, soost, puudest, keelest, päritolust, usutunnistusest, seksuaalsest sättumusest, poliitilistest veendumustest või varalisest või sotsiaalsest seisundist.

Need tunnused olid sees ka eelnõu versioonis, milles valitsus kokku leppis, riigikokku saatis ning mis läbis koalitsioonisaadikute toel aasta tagasi riigikogus ka esimese lugemise. Sotsiaaldemokraadist õiguskomisjoni esimees Andre Hanimägi lausus, et see on ka versioon, mis on praegu õiguskomisjoni laual ning millega peaks edasi minema.

Erakond Eesti 200 jääb sotsiaaldemokraatidega teisele arvamusele. Justiitsminister Liisa Pakosta põhjendas, et vaenukõne kriminaliseerimist nõudva Euroopa Liidu raamotsuse peaks võtma üle võimalikult kitsalt.

Raamotsuse kitsas ülevõtmine tähendab, et kuriteoks muutuks vaid vaenukõne, mis on ajendatud inimeste rahvusest, nahavärvist või usutunnistusest. Seksuaalse sättumuse, puude ja teiste tunnuste põhjal vaenu õhutamine jääks aga kriminaliseerimata.

"Meil kaks väärtust korraga, mille vahel me peame selle tasakaalupunkti leidma. Ühelt poolt peame kaitsma inimeste turvalisust kaitsma õhutajate vastu, kes teevad suure ühiskondlikku ohtlikkusega üleskutseid. Teisalt peame aga kaitsma sõnavabadust. Selle tasakaalupunkti otsimisel on tõesti Eesti 200 ja Reformierakonna nägemus olnud see, et me võtame Euroopa Liidu õigusest üle selle, mida me peame üle võtma ja ülejäänud osas kaitseme me sõnavabadust edasi," lausus Pakosta.

Pakosta ütles, et ka õiguskomisjonis jõuti lõpuks arusaamale, et pole täpselt selge, millist probleemi kõigi teiste tunnuste põhjal vaenamise kriminaliseerimine lahendab.

"See, et me lihtsalt nipsust läheme sõnavabadust piirama, et teeme kõike laialt, see ei ole okei, sest tegelikult on ju ka sõnavabaduse kaitse oluline väärtus," märkis Pakosta.

Pakosta märkis, et ta on teinud sotsiaaldemokraatidele ettepaneku, et kui nood soovivad, et vaenukõne kriminaliseerimisel arvestataks lisaks rahvusele, nahavärvile ja usutunnistusele ka teisi tunnuseid, siis peaks selleks algatama eraldi eelnõu väljatöötamise protsessi.

"Õiguskohane viis on teha nii, nagu me oleme tegelikult ette näinud. Euroopa Liidu õiguse võtame me üle kitsalt ja kui meil on veel mingeid probleeme, siis kõigepealt kirjeldame me need ülejäänud probleemid ära, pakume mitu lahendust ja seejärel valimine selle kõige vähem riivava lahenduse. Selle ettepaneku olen ma nüüd noore ministrina teinud, et me saaksime õiguspäraselt siit edasi liikuda selle eelnõuga ja ootan sotsiaaldemokraatidelt tagasisidet," lausus Pakosta.

Hanimägi ütles, et üldiselt peakski ehk Euroopa Liidu seadusandlust võtma üle võimalikult kitsalt, kuid vaenukõne eelnõu puhul ei ole see siiski mõistlik.

"Kas meil on siis tõesti olukord, kus vaenukõne ja alus mingisugusele vihkamisele või vägivallale on ainult nende tunnuste põhjal, mis on see kitsas vaade? Tegelikult võib ju meil olla ka selliseid näiteid, kus oleks mõistlik lisada ka neid teisi rühmi ja näidata, et ühiskonnas on kõik võrdsed, et rühmatunnuste poolest ei tohi kedagi diskrimineerida ega kutsuda vägivallale," ütles Hanimägi.

Hanimägi rõhutas, et eelnõu praeguses versioonis on valitsus juba kokku leppinud ning see on läbinud ka esimese lugemise. Kui hakata eelnõu muutma, siis tähendab see Hanimäe sõnul uut kokkulepet ja paljuski otsast peale arutelusid.

Reformierakondlasest õiguskomisjoni liige Valdo Randpere ütles, et eeskätt peaks üldsegi kindlaks tegema, kas Euroopa Liidu raamotsuse täitmiseks peab hakkama eraldi seadust muutma või piisab juba olemasolevatest seadustest.

Randpere selgitas, et kevadel olevat Eesti saatnud Euroopa Komisjonile ka vastava arupärimise, millele nüüd vastust oodatakse. Reformierakondlane ütles, et eeskätt peakski ära ootama Euroopa Komisjoni vastuse.

Kui komisjon leiab siiski, et Eesti seadusandlus ei vasta liidus kokku lepitule, siis pooldab ka Reformierakond Randpere sõnul Euroopa Liidu raamotsuse ülevõtmist võimalikult kitsalt. See tähendab, et kuriteoks muutuks vaid vaenuõhutamine inimeste rahvuse, rassi ja usutunnistuse pihta.

Euroopa Komisjon algatas Eesti suhtes 2020. aastal rikkumismenetluse, kuna Eesti karistusseadustik reguleerib komisjoni hinnangul vaenukõne ebapiisavalt ja on vastuolus Euroopa Liidu raamotsusega.

Õiguskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu (232 SE) riigikogu täiskogu istungile esimesele lugemisele eelmise aasta 27. septembril.