X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tanel Kiik: tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on kaks võimalust

Tanel Kiik
Tanel Kiik Autor/allikas: Siim Lõvi

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik näeb tervisevaldkonnale lisaraha leidmise võimalustena tervisekassale täiendava tegevustoetuse eraldmist muude maksutulude arvelt või maksutõusu.

Kiik ütles ERR-ile, et Eesti tervisesüsteemi rahastusmudeli jätkusuutmatusele on tähelepanu juhtinud nii mõttekoda Praxis, Arenguseire Keskus kui kohalikud ja rahvusvahelised tervisevaldkonna organisatsioonid juba aastaid.

"Vajame erakondade ülest kokkulepet solidaarse tervisesüsteemi tugevdamiseks ja jätkusuutliku rahastuse tagamiseks. Praeguse rahastusmudeliga jätkamine tähendaks ravijärjekordade pikenemist, tervishoiutöötajate puuduse süvenemist ning inimeste omaosaluse kasvu ehk kokkuvõttes solidaarse tervisesüsteemi murenemist. Seda ei tohi lubada," rääkis Kiik.

Kiik lausus, et mõlemad Jüri Ratase juhitud valitsused tugevdasid solidaarset tervishoiusüsteemi. "Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski (SDE) ametiajal hakkasime maksma riigi poolt ravikindlustusmaksu ka mittetöötavate vanaduspensionäride eest, mis toob valdkonda sadu miljoneid lisaraha. Minu ministriks oleku ajal eraldasime tervisekassale aastateks 2021-2024 täiendavalt 540 miljonit eurot tegevustoetust, mis on aidanud tervisevaldkonnal seni toime tulla. Nüüd tuleb astuda järgmised sammud," märkis ta.

Kiige sõnul on tervisevaldkonnale lisaraha leidmiseks on laias laastus kaks võimalust.

"Eraldada tervisekassale täiendavat tegevustoetust muude maksutulude arvelt, näiteks makstes riigi poolt laste eest ravikindlustusmaksu, nagu praegu makstakse mittetöötavate vanaduspensionäride eest. Või suurendada ravikindlustusmaksu kogumist laiendades maksubaasi ehk tuluallikaid, millelt ravikindlustusmaksu tasutakse," rääkis Kiik.

"Aasta-aastalt kasvab inimeste arv, kes ei tööta traditsioonilise töölepinguga ning ei panusta tihti ühisesse ravieelarvesse, kuid vajavad sarnaselt meile kõigile tervishoiuteenuseid. Tervishoiu rahastamise reformiga koos tuleks tagada kõigile Eestis elavatele inimestele ravikindlustus ehk kehtestada universaalne ravikindlustus nagu enamikes Euroopa Liidu riikides," ütles Kiik veel.

Terviseminister Riina Sikkut (SDE) ütles eelmisel nädalal ETV saates "Esimene stuudio", et riik ei suuda Eesti tervishoiusüsteemi enam samal tasemel üleval pidada.

Tervishoiu prognoositavaks puudujäägiks aastal 2025 nimetas ta 170 miljonit eurot.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: