Tervisekassat ähvardavast rahapuudusest räägiti juba läinud kümnendi keskel. 2018. aastal leiti ajutine lahendus ja riigieelarvest hakati tervisekassasse suunama mittetöötavate pensionäride osa.

Koroonaajal tehti tervisekassale uus rahasüst ja see aitas muu hulgas reserve koguda. Aga tervisekassa püsikulud on endiselt suuremad kui tulud ning reservid sulavad kiiresti.

Läinud aasta eelarvekõnelustel lubati tervisekassal reservid kasutusele võtta. Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard ütles, et selle ja järgmise aasta puudujäägi saab reservide arvelt kaetud. Jaotamata tulemist tekkinud reserv on umbes 500 miljonit eurot ja aastane miinus küündib umbes 200 miljonini. 2027. aastal peaks minema juba kriisireservi kallale, aga pärast seda oleks raha otsas.

Kõike seda teati ka eelmisel aastal. Toonane terviseminister Riina Sikkut (SDE) tegi ettepaneku puudujääv osa riigieelarve abil katta. Nii nagu praegu pensionäridegi puhul, maksaks riik tervisekassasse laste eest.

Kallas: neid 200 miljonit suure tõenäosusega ei tule

Sellest mõttest eelarvekõnelustel asja ei saanud ning ilmselt ei saa ka pärast uusi koalitsioonikõnelusi. "Vaadates olukorda, kus me oleme, siis leida sellises suurusjärgus summasid, mis on mitmed sajad miljonid, ma ei arva, et see oleks realistlik," ütles reformierakondlasest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Koalitsioonikõnelustel Eesti 200 delegatsiooni juhtiv Kristina Kallas on veel otsekohesem. Ta leiab, et kasvavate kaitsekulude valguses tuleb teiste püsikulude tõusu piirata ja tervishoiu lisarahastamist ei tohiks eelduseks võtta.

"Me peame tegelikult eeldusena võtma selle, et enam-vähem tänase rahastussumma juures peame me suutma tervisekulusid katta järgnevatel kümnenditel," sõnas Kallas. "Neid 200 miljonit väga suure tõenäosusega sinna juurde ei tule."

Riisalo erakonnakaaslane, riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Karmen Joller ütles, et tervishoid siiski vajab lisaraha. Aga enne eelarveotsuseid tuleb selgeks teha, mille peale seda raha kulutatakse.

"Meil on nii palju aega, kui see kate võimaldab, et hinnata üle, mida siis tervisekassas rahastamise põhimõtetes, kvaliteedis, teenuste kättesaadavuses tuleks ümber hinnata," rääkis Joller.

25 aastaga on lisandunud 76 000 üle 65-aastast

Pille Banhard kinnitas, et tervisekassas otsitakse pidevalt efektiivsust. Aga mitmed valikud eeldavad poliitilisi otsuseid.

"Kui oleks madalalt rippuvad õunad, siis küllap oleks neid juba ka kiirelt rakendatud," sõnas Banhard. "Aga me peame lihtsalt sammuma sinnapoole, et natukene muuta inimeste enda käitumist, võtma kasutusele digilahendusi, vaatama, et õige spetsialist teeks õiget tööd."

Aga 200 miljoni eurost kärbet niimoodi tõenäoliselt kokku ei kraabi. Seda enam, et tervishoiukulud pigem kasvavad kui kahanevad. Kui aastatuhande vahetusel elas Eestis 191 000 üle 65-aastast inimest, siis täna on neid siin 267 000. Tervisekassas arvutati, et kui meie demograafiline seis poleks vahepeal muutunud, oleks ka tervishoiukulud täna 155 miljoni euro võrra väiksemad.

See kõik tähendab, et sadadesse miljonitesse küündivaid kärpeid ei saa tõenäoliselt teha nii, et inimesed seda ei tunnetaks.

"Kui minna teenuseid vähendama, siis umbes 10 miljoni euro suurune kärbe tähendab 10 000 inimese ravi edasilükkumist," ütles Banhard.

Võimalusi on muidugi teisigi, näiteks paljuräägitud eraraha kaasamine. "See sisuliselt tähendab inimeste omaosaluse suurendamist mingil perioodil," sõnas Kristina Kallas ning lisas, et nägemus tervishoiu rahastamisest ja kogu süsteemi reformist võiks selgineda maikuuni kestvate koalitsioonikõneluste käigus.

Joller: tervishoid vajab keskset visiooni

Karmen Joller leiab, et põhimõttelisteks otsusteks vajab tervishoid selgemat juhtimist. "Sotsiaalministeerium on andnud hästi palju oma rollist ära tervisekassale ja võib-olla ka tervishoiuasutustele. Tegelikult meil puudub ühtne visioon, millist tervishoidu me Eestis tahame ja kuidas me sinna peaksime jõudma," sõnas Joller.

Ta tõi näiteks valdkonna arengukavad. "Haiglavõrgu arengukava võeti vastu 2024. aasta lõpus ja see tuli hästi üldsõnaline dokument, mille põhjal on haiglajuhil väga keeruline hinnata, mida ta edasi peab tegema ja millised teenused haiglasse alles jäävad," rääkis Joller.

Esmatasandi arengukava sai veebruaris allkirjad. "Aga meile toonitati sotsiaalkomisjonis, et see pole valmis, vaid see lihtsalt avalikkustati," ütles Joller ning lisas, et kiirabi arengukavast esitas Kiirabi Liit enda nägemuse möödunud aasta augustis. "Neile lubati vastust oktoobris ja veebruaris öeldi meile, et see tuleb kõik uuesti ümber teha," märkis ta.

Lutsar: haiglavõrk tuleks üle vaadata

Eesti 200 liige Irja Lutsari sõnul oli omal ajal 13 protsenti sotsiaalmaksust mõeldudki haigete diagnoosimiseks ja raviks.

"Nüüd on tulnud terve rida uusi teenuseid juurde – suitsetamisest loobumine, alkoholist loobumine, narkootikumidest loobumine, pluss vaimne tervis ja selle nõustamine. Palju on sellist nõustamist tulnud, et kust sinna raha juurde saab. See vajab ilmselt laiemat ühiskondlikku diskussiooni," selgitas Lutsar.

Lutsari sõnul on meditsiinis siiani üksjagu dubleerimist ja tema sõnul on erakonnal ideid, kuidas kokku hoida. Näiteks tuleks kriitiliselt üle vaadata haiglavõrk.

"Ma ei poolda seda, et haiglad kinni paneme, seda tõenäoliselt pole tarvis ja kogukonnale on vaja, et ka väiksemad haiglad säiliksid. Aga küsimus on, mis teenuseid seal pakutakse. Kuskohas pakutakse kirurgiat, kuskohas sünnitusabi," selgitas ta.

Sikkut: lisaraha vajadus vaatab analüüsidest vastu

Eelmisel nädalal terviseministri kohalt opositsiooni suundunud Riina Sikkut jääb mullu tehtud ettepanekule kindlaks – riigieelarvest tervisekassa turgutamisele pole tema hinnangul alternatiivi.

"Arutelu selle üle, kas tervishoidu on lisaraha vaja või mitte, on suhteliselt viljatu tegevus, sellepärast, et see vastus vaatab meile igalt poolt analüüsidest vastu," sõnas Sikkut.

Ta usub, et lisaraha küsimuse peaks lahendama 2027. aasta riigikogu valimiste debatis. Iga-aastase miinusega võrreldavateks kärbeteks ta ruumi ei näe.

"Kui inimesele on väljastatud retsept ravimile, mida tuleb iga päev võtta, siis me ei saa soovitada võtta ravimit üle päeva," rõhutas Sikkut. "Tervishoiuteenuse osutamise taset tuleb hoida ka praegu."