Presidendi otsus tekitas riigieelarve vastuvõtmisel segaduse

President Alar Karise otsus mitte välja kuulutada maksukorraldust puudutavat seadust, põhjustas reedel segaduse riigikogus, mis arutas järgmise aasta eelarve vastuvõtmist, kuna maamaksuseaduse muudatused on seotud riigieelarvega.
Karis andis reedel heakskiidu neljale valitsuse usaldusküsimusega seotud seadusele, kuid jättis välja kuulutamata riigikogus 22. novembril samuti usaldusküsimusega seotuna vastu võetud "Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse", leides, et see pole kooskõlas põhiseadusega, kuna see võeti vastu parlamendis menetlusreegleid rikkudes.
Otsus tekitas riigikogus, mis jätkas reedel täiendaval istungil valitsuse usaldusega seotud 2024. aasta riigieelarve arutamist protseduurilise vaidluse. Opositsiooniliste Isamaa ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehed Urmas Reinsalu ja Martin Helme leidsid, et riigieelarve vastuvõtmine olukorras, kus üks selle aluseks olevaid seadusi ei kehti, oleks põhiseaduse vastane.
Välja kuulutamata jäänud seadusega muudetakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid, mis tõhustab maksumenetlust. Seaduseelnõu seletuskirja järgi on seaduse rakendamise rahaline mõju maksu- ja tolliametile suurusjärgus 25 000 eurot aastas. Näiteks hoitakse paberi pealt kokku 5635 ja ümbrikutelt 741 eurot (mõlemad summad käibemaksuta).
Riigikogu esimees Lauri Hussar võttis juhataja vaheaja, pärast mida jätkunud istungil teatas, et jätkab eelarve menetlust, kuna riigikogu ei saa arutelu katkestada ja valitsus ei saa seda ka tagasi võtta. Hussar viitas riigikogu õigus- ja analüüsikeskus 2021. aasta analüüsile, mille kohaselt riigieelarve vastuvõtmisel ei ole oluline sellega seotud seaduste vastuvõtmise järjekord.
Toimetaja: Mait Ots