Mis sõnumi teie presidendi põhjendustest kaasa võtate?

Minu jaoks on presidendi otsus mõnevõrra ootamatu. Põhiseaduse paragrahv 98 ütleb väga üheselt, et vabariigi valitsus võib siduda tema poolt riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega. Siin ei ole mingisuguseid eeltingimusi. Tegelikult põhiseadus ei määra, mis juhul võib ja mis juhul ei või.

Mulle tundub, et president on asunud seisukohale, et obstruktsioon just nagu ei ole argument, et valitsus võiks eelnõu usaldusküsimusega siduda. Mina ütlen, et millal siis veel? Eriti kui on nii massiivne obstruktsioon, kui küsimus on parlamendi tasalülitamisest tervikuna.

Ma nõustun presidendiga selles küsimuses, et tõesti, kui suure kaaluga üks või teine eelnõu on nüüd 2024. aasta riigieelarve kontekstis. Siin ma ise möönan, eks me fraktsioonis oleme ise ka seda arutanud, et ilmselgelt võib-olla oleks võinud neid eelnõusid olla vähem, mis on usaldusküsimusega seotud, sest osa eelnõude mõju on väga väike.

Aga jällegi, kui me ei oleks neid menetlenud enne 2024. aasta riigieelarve eelnõu, siis oleks opositsioon olnud väga varmas meile ette heitma, et see ju mõjutab ka 2024. aasta riigieelarvet. Et me ei saa seda eelnõu enam menetleda.

President märgib oma otsust põhjendades, et parlamendi tõhus toimimine on legitiimne eesmärk riigikogu liikmete õiguste piiramiseks. Sügise jooksul on ka riigikohus öelnud, et riigikogul on suur enesekorraldusõigus ja riigikogu esimehel võimalus kodukorda tõlgendada suhteliselt vabalt eesmärgiga tagada riigikogu töö.

Kui me lähtume sellest põhimõttest ja ka sellest, et presidendi hinnangul pole valitsuse usaldusega sidumine legitiimne lahendus, siis kas president teie hinnangul viitab, et muudatusettepanekutega peaks riigikogu juhatus saama ka teisiti toimida. Ehk kuidagi riigikogu kodukorda tõlgendades eelnõude menetlemisega edasi minna?

Jah, selle sõnumi tõepoolest president oma otsuses välja ütleb, mis muide on ka minu enda isiklik seisukoht vaadates ajas edasi. Ka riigikogus on erinevaid seisukohti, kuidas minna edasi, kui riigieelarve ja sellega seotud eelnõud on vastu võetud.

Minu selge sõnum on siin 100 protsenti sama, mis presidendil. Ma olen ka seda meelt, et me peaksime rohkem otsima võimalusi riigikogu kodu- ja töökorras. Et seadusesäte tõlgendamise läbi vältida usaldusküsimusega sidumist. See on minu selge seisukoht ja põhimõte. Ja president tõepoolest annab samamoodi meile vihje, et me võiksime loovamalt tõlgendada riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Loomulikult lähtudes põhiseaduse põhimõtetest.

Meil on need mõtted ka varem peas olnud, aga lihtsalt riigieelarve puhul meil polnud piisavalt aega, et neid neid kõiki testida ja läbi mõelda.

Ja kindlasti on mitmed meie võimalikud kodukorra tõlgendamise otsused sellised, mis jõuavad ühel hetkel ka riigikohtusse. Et kindlasti opositsioon ei nõustu kõigi või osade asjadega ja see kõik võtab mõnevõrra rohkem aega.

Aga jah, ma veel kord nõustun vabariigi presidendiga, et meil on ruumi seda obstruktsiooni ületada teiste meetoditega.

Kas see tähendab, et me tuleval aastal näemegi uusi kodukorra tõlgendusi? Et neid muudatusettepanekuid hakatakse moel või teisel kokku siduma nii, et suurde saali hääletusele jõuavad neist vaid mõned? Ma saan aru, et neid variante on tegelikult koalitsioonil päris palju läbi mõeldud.

Jah, vastab tõele. Ma olen seda meelt, et raskuskese selle obstruktsiooni ületamiseks, kui me peame silmas muudatusettepanekuid, peaks minema komisjonide kätte.

Ma olen isegi 99,9 protsenti veendunud, et kui keegi on esitanud 200 muudatusettepanekut mingi maksumäära tõstmiseks näiteks 0,01 või 0,02 või 0,03 võrra ja nii edasi, siis kui komisjon pakib need ettepanekud kokku ja toob saali vaid ühe neist, ma olen 99,9 protsenti veendunud, et see on kooskõlas põhiseadusega. Ja seda ütleks kindlasti ka riigikohus.

Et komisjonid peavad muudatusettepanekute vahel ikkagi valiku tegema. Ja kui saali jõuab neist viis või viisteist ettepanekut, siis see on igati normaalne hulk, mida parlament suudab menetleda.

Need on asjad, mida me siiamaale ei ole teinud, aga ütleme, ka vabariigi president annab meile enda otsusega sõnumi, et kasutage rohkem neid teisi meetodeid, mismoodi obstruktsiooni ületada. Ja me oleme tänulikud, et ta meile sellise mandaadi on andnud.

See on põhistsenaarium, mida teeme.  Ja loomulikult seal on jälle mõningad piirangud. Näiteks, kui ettepanekutel on erinevad esitajad, et siis jälle ei tohi kokku panna. Aga ma olen seda meelt, et ka siin on tegelikult ruumi nende kokkupanemiseks. Küsimus on ikkagi tõlgendamises ja obstruktsiooni ületamises.

Aga noh, ei ole vaja meil ju kahelda selles, et ka opositsioon on väga-väga loominguline ja õpivalmis. Ka kui nad näevad, et need asjad ei tööta, eks proovida jälle teistmoodi vormistada.

Ja kui meie lahendused ei toimi või kui riigikohus lükkab need tagasi, eks me peame tulema siis uuesti usaldusküsimusega sidumise juurde. Ja me ikkagi ei välista ka ühe või kolme eelnõu usaldusega sidumist ka tulevikus.

Millal nüüd see konkreetne maksuseaduse muutmise eelnõu uuesti hääletusele läheb?

Minu isiklik arvamus on, et meil on ruumi seda teha juba kas järgmisel või hiljemalt ülejärgmisel nädalal. Mina hääletaks selle poolt, et võtta see muutmata kujul uuesti vastu.