Eesti ei jagaks kriitilises olukorras Ukraina kombel tsiviilisikutele relvi
Relvade väljajagamine tsiviilisikutele Ukrainas sõja alguses oli kriitilises olukorras ette võetud samm. Eesti ei näe ette sellist sammu kriitilises olukorras, vaid peab vabatahtlike vastupanu kanaliseerijaks kaitseliitu.
Sõja alguses kasutas Ukraina vabatahtlikke, kellele jagati välja relvad ja mingi kogus laskemoona, ütleb kaitseliidu peastaabi ülem Eero Rebo. Alles hiljem hakati moodustama territoriaalkaitse üksusi.
Vabatahtlikud mehitasid muu hulgas kontrollpunkte, kus nad kontrollisid autosid, otsisid diversante ja marodööre.
"See on kriitilisel hetkel vajalik ja kindlasti signaal Ukrainale, et nüüd on nii, et rahuaegsed korraldused enam ei kehti, inimesed, tulge relvile ja hakkame minema," ütles Rebo.
Rebo lisab, et näiteks Harkivi all moodustasid vabatahtlike kaotused poole koguarvust. "Vabatahtlike roll eriti sõja kriitilises alguses oli vägagi suur, et vastast kinni hoida. Loomulikult ka see inimelude hulk, mis tuli väljaõppe puudumisest või korralikust koostööst maksta, oli kahjuks kõrge."
Siseminister Lauri Läänemets viitab Ukraina siseministrilt kuuldule ja ütleb, et väljaõppeta rahva relvastamisel on ka soovimatud tagajärjed.
"Aga selle tagajärg oli see ka, et kõik need vabatahtlikud, kellel polnud palju oskusi, tegid kontrollpunktid, kus lasti maha nii sõjaväelasi, politseinikke, neil puudus väljaõpe. Nad ei suutnud tuvastada ja relvaga õigesti ringi käia. Hiljem on Ukraina väga palju vaeva näinud, et neid relvi kätte saada, sest sealt hakkasid muud probleemid tekkima," rääkis Läänemets.
Rebo ütleb, et Eestis tuleb vältida segadust, mis tekib inimestega, kes on esimest korda relvad kätte saanud.
Kaitseliidu liikmetel on relvad kodus, arutlusel on plaan, kuidas suurendada hoitava laskemoona kogust.
"Kaitseliit on palunud seadusandjat, et mõtleksid läbi ja suurendaksid meie laskemoonakogust. Kuna tänapäeval sageli inimesel on ka peale seda, kui ta on saanud väljaõppe, ka relvaga seotud hobid, kas jahipidamise või laskespordi näol. Et oleks võimalik hoida neid relvi koos riigi poolt antud sõjarelva ja laskemoonaga koos kodus," sõnas Rebo.
Vabariigi valitsus on heaks kiitnud ja teemat arutatakse riigikogus komisjonis, lisas Rebo.
Täiemahulise sissetungi alguses relvad saanud tsiviilisikuid ei saa segamini ajada Ukraina vabatahtlikest moodustatud üksustega, mis tekkisid pärast Krimmi okupeerimist.
Toimetaja: Barbara Oja
Allikas: "Aktuaalne kaamera"