X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pea pooled USA valijad peavad kulutusi Ukraina aitamiseks liiga suureks

USA Kongressi hoone kapitoolium.
USA Kongressi hoone kapitoolium. Autor/allikas: SCANPIX/EPA/MICHAEL REYNOLDS

Uuest küsitlusest selgub, et 48 protsendi USA valijate arvates kulutab president Joe Biden liiga palju Ukraina aitamiseks. Eriti suur on sellise seisukohaga vastajate osakaal vabariiklaste seas.

Financial Timesi tellitud ja Michigan Ross uuringufirma tehtud küsitlusest selgus, et Ukraina aitamisele tehtavaid kulutusi peab liiga suureks 48 protsenti USA valijatest. 27 protsenti valijatest arvab, et kulutuste tase on piisav. Ainult 11 protsendi valijate sõnul ei kuluta USA valitsus Ukraina aitamiseks vajalikul määral.

Eriti suur vastasseis Ukraina aitamisele on vabariiklaste seas. 65 protsenti vabariiklastest valijatest arvab, et USA kulutab liiga palju Ukraina aitamiseks. Sarnasel seisukohal on 52 protsenti sõltumatuid valijaid ja 32 protsenti demokraate.

Tegemist on keeruliste küsitlustulemustega Joe Bideni jaoks, kelle 111 miljardi dollari suurune abipakett Ukrainale, Iisraelile ja Taiwanile on takerdunud praegu Kongressis. Eelmisel nädalal ei toetanud vabariiklastest senaatorid abipaketi heakskiitmist, nõudes karmimaid sisserändereegleid ja paremat USA lõunapiiri valvamist. Kuigi Biden lisas oma abipaketti lisavahendeid USA lõunapiiri tugevdamiseks, polnud see seni vabariiklastele piisav.

Teisipäeval saabub Washingtoni ka Ukraina president Volodõmõr Zelenski. Oma visiidi käigus plaanib Zelenski kohtuda nii Bideni kui vabariiklastega, et veenda neid Ukraina abistamise olulisuses.

Vabariiklaste valimisstrateegi Doug Heye sõnul on USA edaspidine abi Ukrainale küsimärgi all.

"Kongressi vabariiklased on seal, kus on nende valijad," ütles ta Financial Timesile.

Samas pole ameeriklased sama negatiivselt meelestatud Iisraeli abistamise küsimuses: ainult 40 protsenti valijatest arvab, et USA valitsus kulutab liiga palju Iisraeli aitamiseks. 32 protsenti arvab, et kulutused on just õigel tasemel ning 13 protsendi sõnul ei kuluta USA Iisraeli aitamiseks piisavalt.

Erinevus tuleneb vabariiklaste suhtumisest: kui 65 protsenti vabariiklasi peab Ukraina aitamiseks tehtavaid kulutusi liiga suureks, siis Iisraeli aitamise puhul on samal seisukohal ainult 43 protsenti vabariiklastest. Demokraatide seas on erinevused suhtumises Ukraina ja Iisraeli abistamisse väikesed.

Financial Timesi sõnul võib suur vastuseis USA liitlaste aitamisele olla seletatav ameeriklaste rahulolematusega majanduse ja enda rahalise seisuga.

Ainult 25 protsenti vastajatest hindab USA majanduse seisu heaks ning ainult 17 protsenti ameeriklastest ütleb, et nende rahaline seis on paranenud pärast Joe Bideni presidendiks saamist. 53 protsenti vastab, et Bideni ametaja jooksul on nende rahaline seis halvenenud.

Samas vastas novembris tehtud eelmises küsitluses 14 protsenti küsitletuist, et nende rahaline seis paranes. Joe Biden nimetab enda majanduspoliitikat Bidenoomikaks (Bidenomics) ning viitab statistikale, mille järgi USA majandus kasvab, inflatsioon langeb ja töötuse tase püsib madal.

Detsembrikuine küsitlus tehti 5. ja 6. detsembril, milles küsitleti 1004 valijat.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Financial Times

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: