X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Läti kavatseb laenata kolm miljardit eurot järgmisel aastal

Läti riigikassa logo.
Läti riigikassa logo. Autor/allikas: LSM.LV

Läti valitsussektori võlg jõudis sel aastal 17 miljardi euroni ning see tõuseb järgmisel aastal 20 miljardi euroni, sest valitsus kavatseb laenata kolm miljardit eurot.

Veel 2019 aastal oli Läti valitsussektor ainult 11 miljardit eurot võlgu.

Läti võlakoormus on praegu 40 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) ning see kasvab 41 protsendini SKP-st järgmisel aastal. Võla kasvust aeglasem võlakoormuse suurenemine on tingitud sellest, et Läti majandus kasvab jooksevhindades.

Läti riigikassa asejuht Jānis Rozenbergs ütles Läti rahvusringhäälingule, et riigi võlakoormus on üks madalamaid Euroopa Liidus, mistõttu suurem laenamine pole probleemiks.

"Ning reitinguagentuurid, mis hindavad Läti usaldusväärsust laenuvõtjana, märgivad, et meie võlg on mõõdukas," lisas ta.

Rozenbergsi sõnul võtab Läti laenu vanade laenude refinantseerimiseks ning riigieelarve puudujäägi katmiseks. Järgmise aasta Läti riigieelarve puudujäägiks kujuneb 2,8 protsenti SKP-st.

Kuigi suurem osa Läti riigivõlast on laenatud rahvusvahelistel turgudel, siis Rozenbergsi sõnul hoiavad Läti elanikud 250 miljonit eurot Läti jaeinvestoritele suunatud säästuvõlakirjades.

Läti eelarvenõukogu juht Inna Šteinbuka arvab samuti, et Läti võlakoormus on proportsionaalne ning lätlased hindavad võla ja eelarvepuudujäägiga seotud riske üle.

Tema sõnul pole hirmuks alust, sest õigeaegne võla ja intresside tagasimaksmine viitab riigi maksevõimele ning Lätil pole sellega probleeme.

"Lätil on põhimõtteliselt hea reitinguhinnang agentuuridelt. See on väga oluline, sest see võimaldab meil laenata mõistliku hinnaga," ütles ta.

Siiski möönis Šteinbuka, et Läti lähedus agressiivsele idanaabrile Venemaale teeb laenamist rahvusvahelistel turgudel kallimaks, kui see muidu võinuks olla. Lisaks on hetkel laenamine riikidel kallis kõrgete Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõttu.

SEB-i ökonomist Dainis Gašpuitis ütles seevastu, et kasvav riigivõlg pole hea trend, samas pole see veel murettekitav, kui kasv pole kiire.

Gašpuitise sõnul saab riik säästa, kui see ajatab järgmise aasta plaanitud kolme miljardi euro laenamist aasta sees õigesti.

"Laenamise hind hakkab tõenäoliselt olema madalam aasta teisel poolel, mis tähendab, et [võla] jaotumine kuude kaupa võib aidata oluliselt säästa," ütles ökonomist.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: LSM

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: