X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Euroopa Keskpank jättis baasintressi muutmata

Autor/allikas: Huko Aaspõllu

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas neljapäeval jätta baasintressimäärad muutmata, sest panga hinnangul aitab intresside praegune tase saavutada eesmärgi, et inflatsioon naaseks kahe protsendi juurde.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 4,50 protsenti, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 4,75 protsenti ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 4,00 protsenti.

Kui viimastel kuudel on inflatsioon aeglustunud, siis lähiajal peaks see keskpanga hinnangul ajutiselt jälle elavnema. Eurosüsteemi ekspertide värskeimas makromajanduslikus ettevaates euroala kohta prognoositakse, et järgmisel aastal pidurdub inflatsioon järk-järgult, enne kui läheneb 2025. aastaks seatud kahe protsendi eesmärgile.

Kokkuvõttes peaks koguinflatsioon olema sellel aastal keskmiselt 5,4 protsenti, järgmisel aastal 2,7 protsenti, 2025. aastal 2,1 protsenti ja 2026. aastal 1,9 protsenti.

EKP ekspertide septembri ettevaatega võrreldes on selle ja eriti järgmise aasta prognoosi korrigeeritud allapoole.

Alusinflatsiooni näitajad on veelgi leevenenud. Euroalasisene hinnasurve on aga endiselt tugev, seda eeskätt tööjõu ühikukulude jõulise kasvu tõttu. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsioon eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt olema sellel aastal keskmiselt 5,0 protsenti, järgmisel aastal 2,7 protsenti, 2025. aastal 2,3 protsenti ja 2026. aastal 2,1 protsenti.

Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub majanduses jätkuvalt jõuliselt. Rangemad rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada. Eurosüsteemi ekspertide hinnangul peaks majanduskasv jääma lähiajal vaoshoituks. Edaspidi peaks majandus elavnema. Seda toetavad reaalsete sissetulekute kasv – sedamööda, kuidas inflatsiooni aeglustumine ja palkade kasv inimeste olukorda leevendavad – ja välisnõudluse paranemine.

Seega eeldatakse eurosüsteemi ekspertide ettevaates, et kasv hoogustub keskmiselt 0,6 protsendilt 2023. aastal 0,8 protsendini 2024. aastal ning 1,5 protsendini nii 2025. kui ka 2026. aastal.

EKP nõukogu soovib tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk kahe protsendi juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiab nõukogu, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Nõukogu edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, teeb keskpank andmepõhiselt. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

EKP baasintressimäärad on peamine vahend rahapoliitika kursi kujundamisel. Samuti tegi EKP nõukogu neljapäeval otsuse edendada eurosüsteemi bilansi normaliseerimist. Plaanis on jätkata pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava (PEPP) raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist järgmise aasta esimesel poolel.

Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPP-i portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPP-i raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada järgmise aasta lõpus.

Varaostukava (APP) portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Nõukogu kavatseb jätkata PEPP-i raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvate põhiosa tagasimaksete täies ulatuses reinvesteerimist 2024. aasta esimesel poolel. Aasta teisel poolel plaanib nõukogu vähendada PEPP-i portfelli mahtu keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. PEPP-i raames tehtavad reinvesteeringud on kavas peatada tuleva aasta lõpus.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: