Valitsus arutab plaani, kuidas julgeoleku ja terrorismiohu tõttu hakata senisest märksa põhjalikumalt kontrollima Eestisse tööle tulevaid inimesi, kes ei ole pärit Euroopa Liidust. Seni on politsei taustakontrolli teinud vaid pisteliselt.

"See on protsesside loomulik osa. Me oleme seda kogu aeg jupi kaupa teinud vastavalt maailma ja Eesti arengutele. Me tugineme siin kaitsepolitsei ettepanekutele ja tähelepanekutele," ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE).

"Me näeme võimalikke terroristlikke arenguid ja ohte Euroopas ja sealhulgas ka Eestis ja me püüame neid vältida," lisas ta.

Nii näiteks on laual variant hakata kõigilt tulijatelt küsima karistusregitri väljavõtet, aga ka pangaväljavõtteid, ülevaadet krüptoraha kasutamise kohta ning kontrollima nende sotsiaalmeediakontosid.

"Me peame oma julgeolekuvaatest kontrollmeetmeid kindlasti tugevdama. Aga me loomulikult ei saa seda teha masskontrollina, sest meil lihtsalt ei jagu ressurssi," ütles justiitsminister Kalle Laanet (RE). "See tõstab meie halduskoormuse mägedesse ja me kindlasti ei suuda seda teha sellise põhjalikkusega nagu me eeldaksime," lisas ta.

"Me püüame seda teha, et see ei nõua lisavahendeid. Me oleme seda analüüsinud ja planeerinudki sellisena ja kui tõesti ei pea iga kord neid dokumente küsima, siis me sellega hoopis halduskoormust vähendame," sõnas Läänemets.

Majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sõnul on valitsus korra kontrolli karmistamist arutanud ja selle käigus tekkis rida küsimusi. Ühelt poolt on siseministeeriumi ülesanne tagada, et Eestisse ei satuks inimesed, kes ei jaga meiega ühiseid väärtusi või plaanivad mõnda kuritegu, teisalt ei tohi ettevõtteid jätta töökäteteta.

"Et need ettevõtted, kellelt me ootame kõrgema lisandväärtusega toodangut, mida me lõpuks maksustame, mille eest me lõpuks tõstame oma õpetajate palka ja ostame laskemoona, et siin oleks optimaalne tasakaal, see on see, mida me taotleme, et see pendel liiga ühte äärde ära ei läheks," rääkis Riisalo.

Siseministeerium on osa seadusemuudatusi juba valmis saanud, teised ministeeriumid alles koostavad neid. Nii näiteks on kavas keelata migrantidel laste jätmine koduõppele, aga ka usuliste peakatete kandmine koolis. Läänemetsa sõnul pole Eestis esialgu suuri sisserännanute kogukondi, aga kui kontrolli mitte karmistada, siis on võimalik nende teke 2030. aastaks.