Lauri Läänemets: siseturvalisuse edu mõõdavad tulemused, mitte eduraportid

Varjumiskohtade ja elanikkonnakaitse puhul pole eesmärk lihtsalt linnuke kirja saada, linti lõigata ja eduraport koostada. Sama käib lähisuhtevägivalla ennetuse, narkopoliitika, piiriehituse ja vastuluure kohta, kirjutab Lauri Läänemets.
ERR-i artikkel "Valitsus on täitnud 60 protsenti praeguseks plaanitust" seadis kahtluse alla teiste seas ka siseministeeriumi töö tulemuslikkuse, aga ma küsiksin hoopis, mis on näiteks olulisem: kas slaididel ülevaade valitsuskabinetile või rohkem kui aasta varem valminud 40 kilomeetrit reaalset piiritara Kagu-Eestis?
Lähisuhtevägivalla ennetuse tegevuskava on ekspertide koostöös valminud, selle allkirjastame justiitsministri, sotsiaalkaitseministri ning haridus- ja teadusministriga neljapäeval. Varem ei jõudnud allkirjastamiseni ainult põhjusel, et nelja ministri kalendris ei leidnud ühist aega.
Lisaks igapäevatööle ja välislähetustele nõudis kiiremas korras tähelepanu õpetajate palgavaidlus. Sisuliselt on teema juhtrühmale tegevuskava juba novembri alguses tutvustatud ning see sai ka üksmeelse heakskiidu. Pealegi polnud ju tegevuskava loomise eesmärk pidulik allkirjastamistseremoonia, vaid ikkagi sisuline töö ja missioon ehk lähisuhtevägivalla efektiivsem ennetamine ja selle ohvrite parem abistamine.
Suuresti sama seis on narkopoliitika valge raamatuga. Poliitikadokumendi võttis valitsus vastu juba 2021. aasta suvel ja see seab valdkondlikud sihid 2030. aastani. Töö dokumendis seatud eesmärkide saavutamiseks käib igapäevaselt.
Murettekitav on narkosurmade hüppeline kasv käesoleval aastal, millest on ka meedias omajagu räägitud, kuid millele lihtsat lahendust pole. Valges raamatus seatud eesmärkide nimel tuleb töötada veelgi ambitsioonikamalt, sest sellest sõltuvad otseselt meie inimeste elud. Seepärast algatame mitmeid uusi tegevusi, näiteks kasvõi tulevikus politseipatrullide varustamine üledoosisurmade vältimiseks vajaliku naloksooniga.
Kohalike korrakaitseüksuste volituste laiendamise eelnõust on juba palju räägitud ja põhjusega. Selle saatsin siseministrina kooskõlastusringile juba novembris ning loodan, et peagi saan selle viia ka valitsusse. See ettepanek vajab lisaks seaduse muudatustele ka omavalitsuste valmisolekut, mistõttu ei saa võtta eesmärgiks, et me saaksime iga hinna eest enne aasta lõppu jälle "linnukese kirja". Kui eesmärgiks on reaalsed ja pikaajalised muutused, võivad poolikud rehkendused minna kalliks maksma.
Elanikkonnakaitse tegevuskavas kirjeldatud järgmise nelja aasta tegevustel on rahaline kate, mistõttu ootas dokument riigieelarve ja laiapindse riigikaitse tegevuskava kinnitamise järel. Elanikkonnakaitse tegevuskava oli novembri lõpus valmis ja ootab valitsuse istungil esitlemist. Elanikkonnakaitse koolituse kava memorandum oli samuti novembris valmis ja ootab valitsusele esitamist, aga esmalt esitatakse valitsusele raamdokumendid elanikkonnakaitse 2.0 ja selle tegevuskava.
Ülevaade idapiiri väljaehitamisest anti valitsusele detsembri alguses, sest novembri lõpus valitsuse istungit ei toimunud. Valitsuse ülevaatest olulisem on piiriehituse reaalne seis ning piiriehitus pole mitte ainult ajagraafikus, vaid 40-kilomeetrine etapp piiritaristut valmis enam kui aasta varem. Ehk taas: mis on päriselt eesmärk, kas ülevaade valitsusele või reaalselt väljaehitatud piiritaristu Kagu-Eestis?
Analüüs ja ettepanekud vastuluure võimekuse suurendamiseks on ministeeriumis valmis ja plaanis veel enne aasta lõppu valitsusele esitada. Valitsusele esitamise ootel on ka analüüs ja ettepanekud kolmandate riikide kodanikele ja juriidilistele isikutele, mille omanike ringis on kolmandate riikide isikuid, põllu- ja metsamaa ostmise ja rentimise piiramise kohta. Ilmselt jõuab see valitsuskabinetti jaanuaris.
Tuleb küll möönda, et hädaolukorra seaduse ja varjumise korraldamist hõlmava ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu on tõepoolest veninud ja seda põhimõttelise erimeelsuse tõttu, kas varjumiskoha nõudeid tuleks rakendada ka juba olemasolevatele hoonetele.
Nüüdseks on eelnõu läbinud esimese ministeeriumite kooskõlastusringi. Siseministeerium on tagasiside põhjal eelnõu täiendanud ja edastab selle uue aasta alguses kooskõlastamiseks justiitsministeeriumile. Seadusemuudatuse eesmärk on kehtestada sarnaselt Soomele kohustus rajada üle 1200 m2 pinnaga uute hoonete ehitamisel ka varjumiskoht.
Varjumiskohad ja elanikkonnakaitse pole küsimused, mille eesmärk on lihtsalt linnuke kirja saada, linti lõigata ja eduraport koostada. Sama käib lähisuhtevägivalla ennetuse, narkopoliitika, piiriehituse ja vastuluure kohta. Nii eesmärgid kui ka nende saavutamiseks vajalikud muutused on mastaapsed ja põhimõttelised. Ei ole mõtet ühe keerulise valitsusala juhtimise tulemuslikkuse ja sisu hindamises lähtuda kalendrisse tehtud linnukestest ja sedagi novembri seisuga andmete põhjal.
Toimetaja: Kaupo Meiel