X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tartu õpetajate osalemine streigis sõltub kollektiivlepingu sõlmimisest

Tartu lasteaed Krõll. Tartu linna kollektiivleping puudutab ka lasteaiaõpetajaid.
Tartu lasteaed Krõll. Tartu linna kollektiivleping puudutab ka lasteaiaõpetajaid. Autor/allikas: ERR

Tartu linna iga-aastane kollektiivleping kohalike haridustöötajate ametiühinguga järgmiseks aastaks pole veel sõlmitud, sest mitmes punktis on veel erimeelsusi. Siiski loodab linn lepingu sõlmida, mis tähendab, et Tartu koolid haridustöötajate üldstreigis osaleda ei saa.

"Leping sõlmitakse igal aastal. Hetkel on aga 2024. aasta kollektiivlepingu läbirääkimised pooleli. Kui jõuame ametiühingutega kokkuleppeni, siis saame selle allkirjastada tõenäoliselt jaanuari alguses," rääkis Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave.

Ta nentis, et kollektiivlepingu kehtivusajal kehtib töörahu ja seetõttu saavad Tartu õpetajad osaleda vaid kolmepäevases toetusstreigis. Tartu linnas on 30 munitsipaallasteaeda ja 31 üldhariduskooli, millest 22 on munitsipaalkoolid.

Raave sõnul käib põhiline arutelu läbirääkimistel selle ümber, millised lisasoodustused ja mis mahus on mõistlik leppida kokku ülelinnaliselt kollektiivlepinguga ning mida haridusasutused oma töökorralduse reeglites peaksid ette nägema või mida nad töötajatele lisaks saavad pakkuda.

"Püüame otsida ja leida siin tasakaalu, sest mida rohkem ressurssi seotakse kollektiivlepinguga, seda vähem jääb võimalusi asutustele lisasoodustusteks. Olgu see siis töötajate palgad, puhkuste pikkused, pere ja tööelu ühitamist soodustavad meetmed, nagu tervisepäevad, vabade päevade andmine ja muu selline," ütles Raave.

Palkade osas räägib linn läbi ainult alammäärades, mis on kohustuslikud rakendamiseks kõigile haridusasutustele, nagu lasteaiad, huvikoolid, üldhariduskoolid ja Tartu rakenduslik kolledž.

"Kuigi kooliõpetaja palga alammäär ei ole Tartus kõrgem kui riigis, on siiski oluline märkida, et peame võrdväärse palga tagama ka teistele haridustöötajatele, näiteks tugispetsialistidele ja lasteaiaõpetajatele. Alampalgaga seonduvalt on kollektiivlepingus reguleeritud ka näiteks maksimaalsed tunnikoormused eri haridusastme õpetajatele," rääkis Raave.

Ta tõi välja, et päris mitme kategooria haridustöötajate puhkused on Tartus pikemad kui puhkuseseadustes sätestatud puhkused. "Näiteks on uues lepingus, et kõikidele töötajatele nähakse ette 35 päevane põhipuhkus (28 päeva asemel), lasteaiaõpetaja puhkus on 49 päeva (seaduses ettenähtud 41 päeva asemel) jne. jne. Põhiliselt ongi kolm suurt teemat: alampalgad erinevatele haridustöötajatele, põhipuhkuste pikkused ja töö- ja pereelu ühitamist võimaldavad hüved," selgitas Raave.

Eesti haridustöötajate liidu (EHL) juht Reemo Voltri kinnitas, et Tartus on kõne all eelkõige lisahüved palgale, mis kollektiivlepinguga on olnud aastaid kokku lepitud. "Nüüd on küsimus, kas neid vähendada, suurendada, täpsustada. Kuna ka riikliku palga alamääraga on siin segadus, siis ka see on põhjus, miks me pole jõudnud allkirjastamiseni. Põhimõtted on minu teada aga paigas," sõnas Voltri.

Kui EHL saavutab aga 2024. aasta jooksul riigilt kokkuleppe haridustöötajate alampalga suuremaks tõusuks, siis see kajastub kindlasti ka Tartu õpetajate palkades, lausus Voltri.

Eestis on veel kolm kooli, millel on kehtiv või on sõlmimisel kollektiivleping kohaliku omavalitsusega: Suure-Jaani koolil Põhja-Sakala vallavalitsusega, Viljandi Jakobsoni koolil Viljandi linnavalitsusega ja tähtajatu kollektiivleping Võsu koolil Haljala vallavalitsusega.

Kollektiivlepingu seaduse paragrahv 11 lõige 3 kohaselt kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Seega streigi korral, ei tohi streikida nende haridusasutuste töötajad, kellede kollektiivleping sisaldab samu tingimusi, nagu streigi nõuetes, eelkõige töötasu tõstmist. Juhul, kui on kollektiivlepingus töötasu sätestatud, siis on vastavalt kollektiivse töötüli lahendamise seaduse paragrahv 18 lõikele 2 õigus osaleda toetusstreigis. Toetusstreik võib kesta kuni kolm päeva.

Eesti õpetajate tähtajatu streik on planeeritud 22. jaanuarile.

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: