"Oleme sunnitud tulenevalt valitsuse ignorantsusest ja sõnamurdlikkusest alustama 22. jaanuaril tähtajatut streiki, milles osalevad üldhariduskoolide, kutsekoolide ja lasteaedade õpetajad. Lisaks saavad liituda huvihariduse õpetajad, kes soovivad," rääkis Voltri pressikonverentsil.

Voltri rõhutas, et viimase hetkeni siiski loodeti, et streiki pole vaja välja kuulutada.

"Kahjuks aga ei suudetud valitsuses siiski prioriteete seada. Väga märgiline oli ka haridus- ja teadusministri palkade alamäära tõusuks leitud kaheksa miljoni mitte jõudmine riigieelarvesse," sõnas Voltri.

"Streigi ajal võib aga ei pea tööandja palgamaksmise peatada. Kuidas streigi ajal toimivad koolid ja lasteaiad on nende pidajate ja juhtide otsustada. Streigiga seotud detailid koordineerib Eesti Haridustöötajate Liit asutuste streigijuhtidega. Samuti koordineerime haridustöötajatele toetusstreikide läbiviimist teiste ameti- ja kutseühingute poolt," lisas ta. 

Voltri ütles, et streik lükkus jaanuarikuusse lepitusprotsessi venimise tõttu. Lisaks vajab tema sõnul seaduse järgi streik ettevalmistamist.

Voltri rääkis, et jutud streigi ebaseaduslikkusest on mõeldud infooperatsioonina õpetajate hirmutamiseks, et heidutada neid streikimast.

Ta lisas, et õpetajate alampalga tõus 3,1 protsenti streiki ära ei hoia.

"Streikimine on vabatahtlik. See, kes soovib streikida, peab saama streikida. Streikijate ähvardamine, näiteks töökoha kaotusega, on ebaseaduslik. Samas peab streikijatel jääma võimalik streigi ajal tööd teha," lausus Voltri.

Voltri avaldas lootust, et valitsus ikkagi astub samme, mis võimaldaksid streik ära jätta. 

Lisaks palgatõusule järgmisest aastast peab EHL ülimalt oluliseks alustada ka läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, välistamaks edaspidistel aastatel sarnase situatsiooni tekkimist, mis nõuab tööseisakuga oma õiguste eest seismist. Samuti on edasistel aruteludel haridus- ja teadusministeeriumiga EHL tahe hoida fookuses ka lasteaia õpetajate palkade soetus üldhariduse õpetajate palkadega.

Kallas: iga lisamiljon viib eelarvepuudujäägi üle lubatud piiri

Valitud kuupäev annab võimaluse koolivaheaeg ära pidada ning rahulikult streik ette valmistada. Samuti antakse sellega valitsusele aega streik ära hoida ning õpetajatega palgaküsimuses kokkuleppele jõuda.

"Iga lisamiljon, mida me sealt 24. aasta riigieelarvest kavatseme võtta, viib selleni, et meie riigieelarve miinus ületab eurotsoonis lubatud puudujäägi. Meie puudujääk on lihtsalt väga suur, enam suuremaks seda puudujääki ajada ei saa, seal on kõik piirid ees. Küsimus on minu jaoks selles, kas me 25. ja 26. aastal suudame tõsta õpetajate palka piisavalt, selleks et me jõuaksime 120 protsendini, ja ma keskendun praegu nendele pikemaajalistele kokkulepetele," ütles haridusminister Kristina Kallas "Aktuaalsele kaamerale".

Maardu gümnaasiumi õpetajad plaanivad streigil osaleda ning praegu hakatakse välja selgitama, kui paljud kaasa tulevad.

"Ma ise väga loodan, et enamik tuleb streigile, aga meil on niisugune situatsioon, et vähemalt pool kollektiivi on nii-öelda vana kooli vene õpetajad ja vene rahvas on natuke passiivsem kui eestlased, neid streikima saada on palju keerulisem, aga mina tegelen sellega," rääkis Maardu gümnaasiumi õpetaja Maksim Zubovitš.

Üks probleeme õpetajate jaoks on poolelijääv õppetöö.

Voltri sõnul võib streigi ajal õpetamata jäänud materjali hiljem intensiivsemalt järgi õpetada, aga ainult juhul, kui õpetaja saab streigi ajal palka edasi.

"See on väga keeruline küsimus ja see on üks põhjustest, miks mõned õpetajad siiamaani veel kahtlevad, kas toetada või mitte. Sellepärast, et meil on selline töö, et kõik on väga vastutustundlikud ja on väga kahju lapsi niimoodi koju ära saata. Aga selle streigi põhimõte ongi selles, et näidata, kui tähtis on õpetaja töö," ütles Zubovitš.

Streikijaid takistada ei tohi ega ka ähvardada näiteks töökoha kaotusega, nagu Voltri sõnul osa omavalitusi hoiatusstreigi ajal juba tegi. Liit on valmis streikijate survestamise korral kohtusse pöörduma.