X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Pealtnägija" vaatas sisse Facebooki rolli igapäevaelus

Foto: ERR

Veebruaris saab 20-aastaseks suurim sotsiaalvõrk Facebook, mis on firmana mõjukam kui paljud valitsused ning suhtlusplatvormina muutnud maailma nii üksikisiku kui ka ühiskondade tasandil. "Pealtnägija" külalisautor Helena Lotman otsustas neid mõjusid kaardistada.

Ajal, kui suurem osa meie igapäevasest suhtlusest on kolinud internetti, jääb teiselt poolt inimlikku ja sooja suhtlust päriselus üha vähemaks.

Kui näiteks Facebookis on sõpruse loomine sisuliselt ühe kliki küsimus ja enamasti ei mõtle inimesed isegi eriti pikalt, kui kellegi sõbrakutsele vastavad, siis päriselus oleme suhtlejatena järjest saamatumad. Ekspertide sõnul on süüdi paljuski virtuaalmaailm.

"Mitte ainult Facebook, vaid laiemalt digitehnoloogiad on väga radikaalselt muutnud maailma, kus me elame," ütles IT-visionäär Linnar Viik.

20 aastat tagasi, 4. veebruaril 2004, kui 19-aastane Harvardi tudeng Mark Zuckerberg selle esialgu tudengite omavaheliseks suhtluseks mõeldud portaali lõi, ei osanud keegi ennustada, missuguse plahvatuse see põhjustab. 

2004. aasta lõpuks oli võrgustikul ligi miljon aktiivset kasutajat, aasta hiljem juba 5,5 miljonit, veel aasta hiljem 12 miljonit ja selle aasta lõpuks lausa kolm miljardit kontoomanikku.

"Ta oli nii-öelda trendiseadja ehk esimene sellistest suurematest. Ta ei olnud, esimene sotsiaalmeedia võrgustik, aga ta oli esimene, mis läks niivõrd suureks, globaalseks, arvestades seda, et nende täiesti välja öeldud eesmärk algusest peale on ühendada või seostada ära kõik inimesed maailmas," rääkis sotsiaalmeedia uurija Katrin Tiidenberg.

"Ja loomulikult seda juhiti ka väga agressiivselt kasvule. Tal oli võimalus see mänguväljak tühjaks lüüa, võrreldes teiste analoogsete ettevõtetega. Facebooki edumaa, just selle lihtsakoelise piltide jagamise, info jagamise, teiste inimeste kommenteerimise ja nende heakskiitmise või oma emotsioonide väljanäitamisega, oli 20 aastat tagasi juba sedavõrd paeluv kasutajatele, et teistel oli raske konkureerida," rääkis Viik.

"Täna me räägime ikkagi 250-st miljonist igapäevaselt aktiivselt täiskasvanud kasutajast. See siiski on arvestatav arvestatav osa ennekõike arenenud ühiskondade sellisest avalikust ruumist, mis Facebookis on," ütles lobist ja poliitikavaatleja Andreas Kaju.

Tiidenberg märkis, et Facebook alustas inimestest globaalsel põhjapoolusel ning liikus edasi inimesteni, kellel üldse internetiühendust ei ole, ehk vaesemate inimesteni Aafrikas ja Indias, pakkudes nendele esialgu ka internetiühendust.

"Ainuke probleem on selles, et see internet, mis nad nii-öelda tasuta heategevuse korras saavad, on ainult Facebook, neil on väga piiratud versioon internetist," kirjeldas Tiidenberg.

Sotsiaalmeediaplatvormid võimaldavad inimesi mobiliseerida

Täna on raske isegi määratleda, mis see Facebook õieti on ja mida ta enam ei ole. Ühelt poolt on ta suhtlusrakendus, kus kallitega ühendust pidada ja vanadel tuttavatel silma peal hoida, jagada oma elu tipphetki, arutleda, vaielda, õnnitleda, leida uusi tuttavaid ja taasavastada vanu.

Aga teisalt, kui kuulata uurijaid ja eksperte, kuidas Facebook meie elu mõjutab, on temast saanud midagi palju enamat kui lihtsalt üks suhtlusportaal.

"Kindlasti on Facebookil, ja seda me näeme läbi viimase 15 aastaga kogu maailma, nii 2014 Maidan, Araabia kevade ülestõusud Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas, aga tegelikult ka Eestis "maksud sõidavad" kampaania erinevad protestid ja meeleavaldused, see inimeste mobiliseerimise võime. See on selge ja mõõdetav vahetu tulemus, mille nii Facebook kui ka teised sotsiaalmeediaplatvormid, suhtlusplatvormid on kaasa toonud, et inimeste kiire mobiliseerimine, ka konspiratiivne mobiliseerimine on väga palju lihtsam, väga palju energilisem, dünaamilisem, kui ta varem oli," ütles Kaju.

Facebook – uue ärinimega Meta – on kasvanud koos oma allharudega nagu Instagram üle triljoni dollari suuruseks rahvusvaheliseks hiiglaseks. Kui firma ise räägib endiselt vaba ideede vahetuse edendamisest, siis ekspertide sõnul on probleemiks saanud ärimudel, mille eesmärk on hoida inimesi võimalikult kaua platvormil. Väga vähesed maailmas teavad, kuidas täpselt töötavad Facebooki algoritmid, aga muuhulgas mitmed andmelekked firma seest näitavad, et tähtis pole mitte tõde vaid tugevad tunded.

Kuna firma huvi on hoida inimesi võimalikult kaua platvormil, siis tõstavad algoritmid esile teemasid, mis tekitavad kommentaare ja jagamisi. Aga paratamatult tekitavad tugevaid reaktsioone negatiivsed ja lõhestavad teemad.

"Ettevõttel, kelle kõige olulisemaks tuluallikaks on tema kasutaja poolt tema teenusega seotud aeg, on kõik võtted lubatud, et kasutajad selle teenuse küljes kinni hoida. Nad lähtuvad ainult ühest kriteeriumist: hoia kasutajat oma rakenduse küljes kinni ja kõige parem viis seda kasutajat rakenduse küljes kinni hoida on anda talle võimalus jagada mõtlemata, mida ta jagab ja teiselt poolt ahmida sisse seda, mida talle pakutakse, ilma et ta mõtleks, mis see on, mida talle pakutakse," rääkis Viik.

"Rapsiv, lahmiv, läbimõtlematu, pigem ebaviisakas, pigem mitte kaalutletud. Ütleme siis, kui me vaatame, millal inimesed käituvad halvasti, kui nad ütlevad teistele halvasti. Kui nad ei mõtle asju lõpuni läbi, siis see tuleb kõik kiire mõtlemise pealt," ütles Tiidenberg. "Ja kui me nüüd mõtleme, et see on süsteem, mis kogu aeg iga päev timmib meile ette sisu, mis aktiveerib meil selle kiire mõtlemise, aktiveerib selle osa, mille pealt me käitume halvasti, üldistame, kus meil kohe lülituvad sisse stereotüübid," kirjeldas ta.

"Niimoodi vaikselt müksates ta tegelikult on tekitanud omavahel suhtlemise ja teineteise käitumise tõlgendamise normid, mis pigem soosivad sellist alpust, ülbust ja halvasti käitumist," sõnas Tiidenberg.

On asunud õõnestama ühiskondade sidusust

Tiidenberg, Kaju ja Viik on ühel meelel, et paljude positiivsete hüvede kõrval võimendab Facebooki kasumile orienteeritud algoritm inimeste halvemaid külgi ja on hakanud õõnestama ühiskondade sidusust, vastupidiselt algsele ideele.

"Võib-olla tänu Facebookile just me näemegi, kui haavatav on demokraatia ja poliitika tänu Facebookile tänu sellele, et teda on vääralt kasutatud inimeste arvamuse kujundamisel," ütles Viik.

"Kui me räägime sotsiaalmeedia pahedest siis number üks ja kaks ja kolm on valeinfo levik. Ükskõik, milliste nimedega - propaganda, väärinfo, valeinfo, konspiratsiooniteooriad, inimeste suhtelise rumaluse ärakasutamine ja selle mobiliseerime veel suuremate rumaluste tekitamiseks, on kindlasti kõige suurem probleem, mis sotsiaalmeediaga kaasneb," sõnas Kaju.

Tiidenberg sõnas, et sotsiaalmeedias leviva väärinfoga võib kaasneda ka reaalne kahju. "Kui me räägime näiteks konspiratsiooniteooriatest, mis viivad vägivallani. Näiteks Ameerika Ühendriikides, kui Kapitooliumi rünnati nende süvariigi konspiratsiooniteooriate tõttu või kui me räägime tervisealasest väärinfost, kus inimesed otsustavad näiteks mitte otsida meditsiinilist abi või pöörduvad libameditsiini poole, et ennast ravida," kirjeldas ta.

Kaju sõnul on ainuüksi tänu sellele saanud võimalikuks, et USA järgmise aasta presidendivalimistel on soosituim kandidaat mees, kes traditsioonilisele meediale intervjuusid ei anna kes üheski debatis ei osale. "Keda küll kogu traditsioonile meedia vihkab ja jälestab ja kelle kohta avaldatakse päevast päeva ainult negatiivseid uudiseid juba viimased 10 aastat, aga valijale see korda ei lähe, sest poliitiku side valijaga ei ole enam läbi traditsioonilise meedia, vaid ta on läbi sotsiaalmeedia, kus ta saab täielikult kontrollida ja kureerida ise seda sisu, oma sõnumit, ilma, et seal vahel oleks ühtegi toimetajat," rääkis ta.

Ühelt poolt on Meta nii otse kui kaude loonud miljoneid töökohti ja teinud palju head, aga uuringud näitavad, et sotsiaalmeedia suurim platvorm on suunanud radikaliseeruma nii üksikisikuid kui ka parteisid. Seda on kasutatud otsesõnu nii genotsiidi, sõdade ja protestiliikumiste algatamiseks kui ka traditsioonilise ajakirjanduse nõrgestamiseks – kokkuvõttes on Facebook mõjutanud ka neid inimesi, kes seda kunagi ise ei ole kasutanud.

Aga 20 aasta jooksul on Facebook mõjutanud ka suhtluskultuuri.

"Ta on tekitanud sellise must-valge suhtumise, et ühe väite põhjal või ühe välja öeldud põhimõtte põhjal, mis mulle ei sobi, ma saan sind inimesena täiesti maha kanda, et ma enam üldse ei kuula ega ei kuule, mis sa räägid muudest asjadest. Facebook on teinud meist kõigist nii-öelda ühe teema otsustajad ja see kandub väljapoole sellest platvormist, mul on tunne," sõnas Tiidenberg.

"Ehk enne ütelda ja siis mõelda või esimese asjana pahaks panna ja siis otsida midagi, mis oleks kiiduväärt. Taunida selle asemel, et tunnustada. Need on kurvastuseks üle erinevate kultuuriruumide igal pool erinevas maailma piirkonnas saanudki just muuhulgas ka Facebookile omasteks standarditeks, mida kurvastuseks on maailm hakanud aktsepteerima. Facebook ongi selline. Tegelikult siis inimesed ongi sellised," ütles Viik.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Pealtnägija"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: