X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tsahkna ja Läänemets: eelarvestrateegia kokkulepet enam ei ole

Foto: Ken Mürk/ERR

Eesti 200 juhi Margus Tsahkna ja sotsiaaldemokraatide juhi Lauri Läänemetsa sõnul tähendab rahandusminister Mart Võrklaeva ettepanek jätta ära seni veel sisustamata maksutõusud, et Reformierakond on osa kokkuleppest tagasi võtnud ning järgneva nelja aasta eelarvestrateegias valitsuses enam kokkulepet ei ole.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles valitsuse pressikonverentsil, et ühiskond on planeeritud maksumuudatused päris valulikult vastu võtnud. Ta sõnas, et kõik oli tehtud teadmisega, et tuleval aastal hakkab majandus taastuma ning 2025. aastal läheb Eesti majandusel paremini.

"Sügisel, kui riigi eelarvestrateegiat kokku leppisime, 2024. aasta eelarvet, siis ühine kokkulepe oli, et oleme palju saavutanud 24. aasta vaates, pool miljardit eelarvepositsiooni parandame ja samas vaimus tuleb jätkata ja võtsime eesmärgiks täiendav maksutõus 2025. aastal plaani võtta, see koos ära sisustada, otsused teha enne 1. juulit 2024. aastal, et oleks kuus kuud üleminekuaega," rääkis Võrklaev.

Rahandusministri sõnul oli plaan lisamaksutõusu arutada siis, kui mootorsõidukimaks läheb valitsusest riigikokku, kuna kõikide maksudega ei jõua korraga tegeleda. Veel mõned maksutõusud ei paista tema hinnangul praeguses olukorras aga enam reaalsed.

Valitsuse pressikonverents Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Olen võtnud endale ülesandeks proovida seda 400 miljonit sisustada muude võimalike muudatustega, eeskätt keskendudes kokkuhoiule, vaadates üle kulud, mis on indekseeritud, kuidas tõhustada maksukogumist, maksuauke kinni panna," ütles Võrklaev. Võrklaeva sõnul ei tähenda see, et kogu puudu olev summa tuleks katta laenurahast.

Tsahkna: otsuseid ei saa enam lükata vaiba alla

Eesti 200 juhi, välisminister Margus Tsahkna sõnul tähendab Võrklaeva väljaütlemine siiski, et suvel kokku lepitud eelarvestrateegia on nüüd avatud.

"Me võime rääkida, kas ta on formaalselt avatud või mitte, selles pole vahet. See, mis Vihulas kokku lepiti neljaks aastaks, seda enam ei ole," ütles Tsahkna.

Tsahkna sõnas, et kellelegi ei meeldi makse tõsta. "Meie majandus on languses, inimeste toimetulek on järjest keerulisemas olukorras. Nüüd on küsimus, kuidas läbi selle kriisi tugevamini välja tulla."

Üks küsimus on, kas lisanduv maksukoormus tekitaks olukorra, kus ettevõtjad enam välja ei vea, sõnas Tsahkna, ja märkis, et ta on sellega pigem nõus. "Teine pool on see, kas lõppes ära poliitiline tahe teha raskeid otsuseid. Ma väga loodan, et see ära ei lõppenud, sest olukord numbriliselt ei parane kuidagimoodi," ütles ta.

"Mida meie Eesti 200-ga oleme mõelnud ja varem välja öelnud – riigi eelarvestrateegia on elav dokument, see peab olema osa meie laiemast majanduspoliitilisest käsitlusest. Oleme ausad, päris mitmed valitsused pole omanud ühist arusaama, milline meie majanduspoliitiline käsitlus tuleviku suhtes peaks olema," rääkis Tsahnka.

Nii-öelda eelarvestrateegia avamise valguses näeb Tsahnka võimalust vaadata tervikpilti, mida teha, et Eesti majandus saaks uue hoo sisse.

"Me ei ole enam odava tööjõu maa. On teatud mitmeid aastaid, et jõuame sellesse punkti. See on tegelik probleem. Lisaks sellele on Eestist sõltumatult meie väga oluliste tööstussektorite eksporditurud ära kukkunud, tänu sellele, et see majanduslangus on üleeuroopaline. See on koht, kus peame reageerima. Mitte ainult vaatama eelarve tasakaalu numbrit, vaid kuidas kujundame ettevõtluskeskkonda, kuidas riik saab kaasa aidata. Milline on meie energiainvesteeringute poliitika, IT-investeeringute poliitika, tegelik investeeringutepoliitika? Peame aru saama, et selline majandus, nagu meil on olnud kõik need aastad, selline majandus meile edasi nii palju lisatulu ei too, et saaksime seda riiki üleval pidada," rääkis Tsahkna.

Valitsuse pressikonverents Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Majandusminister Tiit Riisalo on Tsahkna sõnul ette valmistamas kava, kuidas majanduskeskkond ja tööturupoliitika peaksid välja nägema.

Täiendava maksutõusu teema on Tsahkna sõnul tänaseks Võrklaeva öeldu järel laualt maas. "Kui rahandusminister suurema koalitsioonierakonna esindajana ütleb, et seda ei tule – ma ei kujuta ette, kuidas me hakkame seda siis peale suruma. See on poliitiline otsus. Minu küsimus on – kuidas edasi minna?"

Välisministri sõnul peab valitsus uue aasta alguses istuma rahulikult maha ja vaatama tervikpilti, samuti lubab ta siis välja käia Eesti 200 ettepanekud. "Kehtivas või nüüd avatud RES-is on kirjas ka töötuskindlustuse makse teema, mille läbiviimise võimatus on praktiliselt selge. See pole ka majanduspoliitiliselt mõistlik. Seal on ka keskkonnatasude prognoos numbriliselt sees, mis tõenäoliselt ei vasta enam tänastele numbritele," rääkis ta.

Tsahkna sõnul on võimalik eelarveauk suurusjärgus üle 600 miljoni euro või rohkem.

"Ka kulude poolelt on teemad lahti. Me näeme 22. jaanuaril ilmselt õpetajate streiki, kuigi õpetajate palgad järgmisel aastal tõusevad, aga pikaaegset kokkulepet ei ole. Sama muret on väljendanud ka sotsiaaldemokraatide esimees, mis puudutab avaliku sektori palgatõusu. Ma ei tea, kas see poliitiline tahe on olemas. Ma ei näe seda hetkel," ütles Tsahkna.

"Jutt on ilus küll, aga meil ei ole täna enam võimalik lükata neid otsustusi kuskile vaiba alla, nagu on tehtud varem," sõnas Tsahkna. "Kui lihtsalt seina seest võtame raha edasi jooksva krediidi näol, et lihtsalt elada edasi, siis  see on vastutus, mida valitsus peab välja ütlema, siis auk perspektiivis süveneb. Meil ei tule majandusarengut, järgmist hüpet. Me peame investeerima. Mitte ainult teedesse, ehitustesse, vaid reformidesse. Sellesse, et meil on targem, tootlikum majandus ja eksport suureneb."

Läänemets: valitsus ei saa enam üheselt aru, kuhu läheme

Sotsiaaldemokraatide esimees, siseminister Lauri Läänemets ütles, et eelarvestrateegiat senisel kujul ei ole.

"Mis puudutab seda avamist – minu arvates suurepärane. Kui üks osa võtab kolmepoolsest kokkuleppest ühe osa välja omaalgatuslikult, siis teised võtavad oma osad ka välja," ütles Läänemets.

Läänemetsa sõnul peab samuti tõenäoliselt arvestama suurema katmata osaga kui 400 miljonit eurot, kuna majandusprognoosid on läinud kehvemaks, mis tähendab ka oodatust väiksemat maksulaekumist. "See pole 400 ega isegi 600, vaid ilmselt 800 või miljard, millest me räägime."

"Me oleme nullis. Riigi eelarvestrateegiat sellisel kujul enam – füüsiliselt ta on olemas, teda tuleb täita, aga päriselt valitsuse jaoks teda enam ei ole selliselt. See on fakt," ütles Läänemets.

Valitsuse pressikonverents Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Läänemetsa sõnul ei ole ta veel kuulnud ettepanekuid, kuidas auku katta. "Aga me ei pea rääkima sellest, et käibemaksu on vaja tõsta. Astmelise tulumaksu võib ka teha. See on ka tulumeede, see on aus, vähendab inimestevahelist ebavõrdsust, ühtlustab ühiskonda. Neid võimalusi on teisi ka. Käibemaksutõusuga ei pea hirmutama, ega sotsiaaldemokraadid rohkema käibemaksutõusuga nagunii nõus ei oleks olnud," rääkis ta ja lisas, et ei karda keerulisemate otsuste tegemist.

"Täna valitsus ei saa enam aru üheselt, kuhu läheme, kuna RES-i ei ole. RES puudutab ka investeeringuid, kulupoolt. Ta ei ole ainult küsimus, kust tulevad tulud. Kuna seda ei ole, saame nüüd mitmeid häid nädalaid või kuid siin investeerida aega sellesse, et meil oleks midagi head," ütles Läänemets.

Võrreldes augustiga, mil valitsus investeeringutes kokku leppis, on palju muutunud ning ka plaanitud investeeringud tuleb üle vaadata, ütles Läänemets. "Meil on uued prognoosid, uus olukord. Ei hakka kindlasti ära ootama aprilli ja uut majandusprognoosi. Peame võtma selle küsimuse täna käsile," sõnas minister.

Läänemetsa sõnul huvitab sotsiaaldemokraate väga, kuidas lahendab valitsus tervishoiu 200-miljonise rahapuuduse ning õpetajate palga küsimuse.

"On küsimus, kuidas see matemaatiliselt kokku tuleb. Mul on praegu tunne, et ei tule ilma maksumuudatuste või maksuküüru kaotamata jätmiseta," ütles Läänemets.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: