X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kristina Kallase väitel suurendasid õpetajad oma palganõudmisi

{{1704777900000 | amCalendar}}
Haridusminister Kristina Kallas
Haridusminister Kristina Kallas Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase väitel suurendasid streigiks valmistuvad õpetajad oma palganõudmisi, tõstes soovitava alampalga piiri 1835 eurolt 1950 eurole, vahendas Postimees. Sellise alampalga maksmiseks oleks riigieelarvest lisaks vaja mitte enam 10 miljonit, vaid 46 miljonit eurot.

"Nüüd soovisid nad 1950 eurot ehk üle saja euro rohkem kui eelmise aasta lõpus streigi ärajätmiseks esitatud summa," ütles minister Postimehele. "Nad on oma nõudmist muutnud ja selle täitmiseks oleks vaja 46 miljonit eurot," lisas ta.

Minister rääkis lehele, et viimatistel palgakõnelustel soovisid õpetajate esindajad õpetaja alampalgaks 1835 eurot, mis tähendanuks lisaks 33 eurot igale õpetajale ja maksaks riigieelarvele 10 miljonit eurot.

Kallase kinnitusel ei ole 1950-eurose alampalga maksmiseks vajalikku 46 miljonit võimalik riigieelarvest juurde leida ning nüüd tuleb uuesti õpetajate esindajatega arutada, kuidas oleks võimalik 22. jaanuarile kavandatud üldstreik ära jätta.

Ametiühing: 1950 eurot oli meie algne nõudmine

Eesti Haridustöötajate Liidu teabejuht Janno Isat selgitas teisipäeval "Terevisioonis" antud usutluses Reimo Sildveele, et 1950 eurot õpetajate brutopalga alammäärana ehk 11-protsendine alampalga kasv oli nende algne nõudmine haridusministriga eelmisel aastal palgaläbirääkimisi alustades ning ministri viidatud 1835 eurot oli nende viimane vastutuleku tase.

"See oli see, millelt me eelmisel aastal alustasime. See sõltub Eesti riigi keskmisest, mis on Eesti Panga prognoos. Viidatud 1800-midagi eurot oli see, mis oli viimati – kasvõi viis protsenti tõusu, et juba see oleks samm õiges suunas. Aga ka seda valitsus ei leidnud," rääkis Isat.

Eesti Haridustöötajate Liidu teabejuht Janno Isat Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

"Eks läbirääkimiste mõte on ju ka läbi rääkida. Kui nüüd valitsus tuleks ka mingisuguse muu summaga ja ütleks, et näete, me tõstame sellest aastast õpetajate palga alammäära summani x ja kui see on ka väiksem kui 1950, siis loomulikult me kuulame ära ja mõtleme kaasa," lisas ta.

"Hetkeseisuga ootame, et valitsus üldse mingi signaali annaks. Me olime detsembris väga optimistlikud, et me selle viieprotsendise tõusuga ikka leiame lahenduse ja see aasta saaksime edasi minna läbirääkimistega, mis puudutavad ka kollektiivlepinguid ja see sisaldab kindlasti ka lasteaedasid ja kutsekoole," selgitas haridustöötajate liidu teabejuht.

Küsimusele, kas siis, kui valitsus nõustuks 1835-eurose palga alammääraga, jääks streik ära, vastas Isat, et seda peab otsustama haridustöötajate liidu volikogu, mis esindab kõiki Eestimaa piirkondasid.

"Aga sellele peab järgnema ka mingi kindel signaal, et see hakkab [kehtima] sellest hetkest, kasvõi tagasiulatuvalt, kas sellele järgnevad ka mingid kollektiivlepingu läbirääkimised. Näiteks eelmisel aastal ei olnud haridusministril volitusi valitsuselt isegi alustada selliseid läbirääkimisi," märkis Isat.

"See on natuke laiem pakett, aga meie soov oleks – tegelikult need ei ole ju mingisugused ulmelised summad – näha üldse seda valmisolekut kompromissiks. Me eelmisel aastal rääkisime läbi nii kaua, tegime kogu aeg erinevaid järeleandmisi – minu meelest annab see vale signaali, et niivõrd oluline aspekt nagu haridus ja õpetajad, sellega peaks ikkagi tegelema ja võtma vastu ka poliitilise vastutuse. See on põhiline asi, et lubatud on igasugu asju, aga kõik kadus kuhugi ära äkki," tõdes õpetajate esindaja.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: