X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Jüri Ratas: valitsus on oma rahanduspoliitikaga libedal teel

Jüri Ratas
Jüri Ratas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Valitsus on oma fiskaalpoliitikaga libedal teel. Maksude lahmiv tõstmine ja ühiskonna teravate probleemide eiramine ei tõota samuti head. Kui me ei leia võimalusi koostööks, ei suuda me ka paljusid tuleviku riske maandada, kirjutab Jüri Ratas.

Selle aasta Maailma Majandusfoorumi globaalsete riskide aruanne (World Economic Forum Global Risks Report 2024) kõneleb sellest, et elame jätkuvalt suurte riskide maailmas. Meid ümbritsevad paljud ohud: pandeemiad, sotsiaalne ebastabiilsus, sõjad, terrorism, finantskriisid, majanduskasvu kokkuvarisemine, globaalse majanduskoostöö killustumine, küberründed, äärmuslikud ilmastikunähtused, tohutud maavärinad ja supervulkaanide pursked.

Paljud nendest riskidest on juba ka realiseerunud tõsisteks šokkideks või lausa kriisideks. Oleme kannatanud pandeemia ja Venemaa agressioonisõja all Ukrainas, ootamatu inflatsiooni tõusu ja sellega seotud elukalliduse kriisi käes.

Pole üllatav, et need šokid on osutunud destabiliseerivaks ja toonud kaasa ka suure majandusliku kahju. Me ei suuda vältida seda, et ka tulevikus võib mõni järgmine šokk meid tabada, see ei sõltu meie soovidest. Eesti ülesanne on suutlikkus ja võimekus tagada seda, et tuleme nende šokkidega paremini toime. See toimetulek sõltub paljuski meie tugevustest ja nõrkustest. Aga see sõltub ka poliitikute poliitilisest tahtest ja suutlikkusest lahendusi pakkuda.

Sisepoliitiliselt saame veel palju ära teha

Praegu näeme, et meil on rohkem vaenulikkust ja ühiskond polariseerub. Selle põhjuseks on majanduslik pettumus, hiljutiste poliitiliste valikute ebaõnnestumised ja suured sotsiaalsed muutused.

Eelnevale lisandus ka tõsine usalduskriis valitsuse ning peaministri suunal. See kõik tipneb arrogantsuse musternäidisega. See on vähendanud usaldust poliitikute vastu ja tõstnud populistliku demagoogia legitiimsust. Kahjuks muudab see meie poliitika hapraks ja nõrgestab ühiskonda. Kui me ei leia võimalusi koostööks, ei suuda me ka paljusid tuleviku riske maandada. Edasised suured šokid muutuvad veelgi tõenäolisemaks ja raskemini käsitletavaks.

Meie peamine valik peab olema sidusam ühiskond, kaasav majandus, nõrkuste vähendamine, šokkide juhtimine, riskide kaardistamine ja põhiliste tegurite mõistmine. Kahjuks on raske ette kujutada, kuidas me lähitulevikus nende valikuteni jõuame.

Peaminister Kaja Kallase lühinägelikkus, segadusse ajav kommunikatsioon ja ülehinnatud arvamus oma isiku tähtsuse kohta meid sinna ei vii. Ei ole hea mõte solvata inimesi, kes töötavad sinuga koos või sinu heaks, ei ole mõtet erinevaid ministreid või ühiskonnagruppe vastandada. Kui usaldada filharmooniaorkestri juhatamine inimesele, kellel pole muusika- ega dirigeerimisalast tausta, siis kindlasti ei tasuks tekkinud kolekõlas süüdistada viiuldajaid ega vastandada neid tšellistidele. Kes hoiab käes dirigendikeppi, see vastutagu.

Õpetajad tegid ära poliitikute töö

Eesti õpetajad pidid oma kasvava ängiga tulema tänavatele, et protesteerida valitsuse sõnamurdmise, demagoogia ja valeliku poliitika vastu. Kaja Kallas on end traditsiooniliselt esitlenud reformimeelse erakonna juhina, kuid vähemalt õpetajate meelest oli see tõsiseltvõetavus hapuks läinud.

Jonnipunlik soovimatus valitsusel õpetajate palgaküsimust lahendada viis Eesti haridusest üheksaks päevaks õpetajad klassi eest otse riigikogu ja Stenbocki maja ette. Usaldamatust on palju. Loodan, et võimulolijad teevad kõik selleks, et ka eelarvesse lubatud lisaraha leida. Tuleb sõlmida õpetajatega kollektiivleping, et õpetajate keskmine arvestuslik palk tõuseks 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast. Opositsioon hoiab sellel teemal tõsiselt silma peal.

Prognoosid muutuvad negatiivsemaks

Majanduspoliitikas on meil samuti palju lahendamist vajavaid küsimusi. Konsensuslikud prognoosid 2024. aasta kohta on alates eelmise aasta sügisest muutunud päris palju.

Kui veel septembris, riigieelarve kokkupanemisel, lähtuti rahandusministeeriumi prognoosist, mille kohaselt pidi eelmise aasta majanduslangus piirduma kahe protsendiga ja sel aastal pidi majandus juba kasvama 2,7 protsenti, siis detsembris avaldatud Eesti Panga prognoos ja kommertspankade (SEB, Swedbank) jaanuaris tehtud prognoosid räägivad oluliselt negatiivsematest väljavaadetest.

Nende hilisemate prognooside kohaselt oli 2023. aasta majanduslangus sügisel arvatust ulatuslikum: 3,5 protsenti. Kahjuks jätkub majanduslangus Eestis ka sellel aastal (-0,4 protsenti), tööpuudus suureneb ligi kümne protsendini ja maksutulu kasv aeglustub märgatavalt.

Kui riigieelarve koostamisel lähtuti prognoosist, kus jooksevhindades SKP pidi sel aastal suurenema 41,4 miljardi euroni, siis hilisemad prognoosid räägivad oluliselt väiksemast SKP-st (2024. aastal 38,9 miljardit eurot). See 2,5 miljardi euro võrra väiksem SKP hinnang tähendab ühtlasi ka seda, et ka maksutulud jäävad ca 800 miljonit eurot väiksemateks. Ja kui valitsus soovib ka sellega võidelda maksutõusude ja valusate kärbetega, siis see on sügavalt vale.

Tahan kindlasti rõhutada vajadust paljude struktuurireformide järele tootlikkuse tõstmiseks ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks. Poliitikute tehtud majandus- ja maksupoliitilised otsused ei tohi majanduslanguse sügavust süvendada.

Valitsus on oma fiskaalpoliitikaga libedal teel. Suurem puudujääk tekitab kindlasti probleeme ja võib suurendada riigivõla koormust, kuid maksude lahmiv tõstmine ja ühiskonna teravate probleemide eiramine ei tõota samuti head. Hästi läbimõeldud kulutused võivad suuremaid kahjusid osaliselt kompenseerida olukorras, kui see aitab ära hoida oluliselt negatiivsemate sümptomite kaskaadi. Tuleb teha jõupingutusi, et leida see tasakaal.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: