Kreml ähvardab katkestada diplomaatilised suhted Vene varade konfiskeerimise puhul

Vene asevälisminister Sergei Rjabkov ähvardas reedel, et Venemaa katkestab diplomaatilised suhted USA-ga, kui lääneriigid otsustavad Vene keskpanga külmutatud varade konfiskeerimise ja Ukrainale üleandmise kasuks.
Rjabkovi sõnul on varade konfiskeerimine üks teguritest, mis võivad viia diplomaatiliste suhete katkestamiseni Moskva ja Washingtoni vahel.
Tegemist on seni kõige spetsiifilisema avaldusega Venemaa võimaliku reaktsiooni kohta, mis võib järgneda Vene keskpanga varade konfiskeerimisele.
G7 riigid on viimastel nädalatel tihendanud kõnelusi külmutatud Vene varade tuleviku üle. Toetus ettepanekule on kasvamas, sest Euroopa Liidu liikmesriigid ja USA kongress pole seni suutnud kokku leppida Ukrainale enda vahenditest uue abi eraldamises.
Kokku on Läänes külmutatud umbes 260 miljardit eurot Vene keskpanga varasid, millest lõviosa ehk 191 miljardit on külmutatud Belgias rahvusvahelises arvelduskojas Euroclear ja veel 19 miljardit eurot Prantsusmaal. USA-s on külmutatud ainult viie miljardi dollari väärtuses Vene keskpanga varasid.
USA pole veel ametlikult kutsunud üles Vene varasid konfiskeerima, kuid Financial Timesi teatel on läbirääkimislaua taga olevad Washingtoni ametnikud sellise ettepaneku oma Euroopa kolleegidele teinud.
Ühe viimase G7 dokumendi järgi oleks varade konfiskeerimine Ukraina kasuks juriidiliselt õigustatud, sest Ukraina on saanud ulatuslikku majanduslikku kahju Vene sissetungi tagajärjel.
USA ametnike sõnul võiks külmutatud varad üle anda osade kaupa Ukrainale Maailmapanga või Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga kaudu. Tegemist oleks sõjajärgsete Vene reparatsioonide "ettemaksuga".
Stanfordi Ülikoolis töötava endise USA diplomaadi Philip Zelikowi sõnul oleks sellisel otsusel selge pretsedent: pärast Iraagi 1990. aasta sissetungi Kuveiti konfiskeeris rahvusvaheline kogukond Iraagi varad ning andis need üle agressioonist kannatanud riigile.
"Tegemist on hiiglasliku võimalusega. Kui see töötab, siis kaalul olevad 300 miljardit dollarit oleksid Ukrainale murrangulise tähtsusega," ütles Zelikow, lisades, et juriidiliste lahenduste kallal on töötatud juba pea kaks aastat.
Euroopa ametnikud on aga mures, et selline käik kahjustab euro usaldusväärsust teiste riikide keskpankade silmis. Eriti ollakse mures, et Vene varade konfiskeerimine annab Hiinale ja Saudi Araabiale signaali, justkui eurodes varade hoidmine pole turvaline.
Euroopa Keskpanga sõnul riskiks EL-i liikmesriigid euro "õiguslike ja majanduslike alustalade" õõnestamisega. Keskpank soovitas mitte võtta antud otsust vastu üksi, vaid tegutseda koos laia rahvusvahelise koalitsiooniga.
Kuigi osad EL-i riigid toetavad Vene varade konfiskeerimist, siis Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia on ülimalt ettevaatlikud.
"EL-i vaatevinklist on meil liiga palju kaotada," ütles üks anonüümseks jääda soovinud EL-i ametnik.
Samas on Venemaal piiratud võimalused varade konfiskeerimisele rahvusvaheliselt vastata. Küll aga võib Venemaa kättemaksuks kahjustada Venemaal tegutsevaid Lääne ettevõtteid, ütles HEC Paris ärikooli õiguse ja majanduse professor Armin Steinbach.
Siiski on paljud Venemaal tegutsevad Lääne ettevõtted piiranud oma tegevust riigis pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainase 2022. aasta veebruaris. Lisaks on Venemaa juba riigistanud ilma sisulise kompensatsioonita mitme Lääne ettevõtte Venemaal asuvad varad.
Praegusel hetkel on EL-i riigid pigem valmis üle andma Ukrainale ainult Eroclearis külmutatud Vene varade pealt teenitud intressi. Näiteks saadi eelmisel aastal külmutatud varade pealt kolm miljardit eurot intressi, mida ei tohi sanktsioonide tõttu Venemaale välja maksta.
Seni pole aga ka selles ettepanekus kokku lepitud, sest osad riigid kardavad Venemaa vastukäiku isegi sellisele intressitulude konfiskeerimisele.
Toimetaja: Mark Gerassimenko
Allikas: Financial Times/Reuters