X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Tartu linnavalitsus arvestas enamikke kliimakogu ettepanekuid

Tartu linnavalitsuse hoone.
Tartu linnavalitsuse hoone. Autor/allikas: Vladislava Snurnikova/ERR

2022. aasta kevadel toimus Tartu esimene kliimakogu, kus koos linnaelanikega otsiti võimalusi, kuidas muuta linnaruum ohutumaks ja atraktiivsemaks. Kogunemisest sündisid ka ettepanekud linnavalitusele nii kliimasõbralikuma tuleviku kujundamiseks kui ka müra- ja õhureostuse vähendamiseks ülikoolilinnas.

Kliimakogus osales 45 juhuvalimi teel valitud tartlast, kes moodustasid läbilõike linna elanikest arvestades sugu, vanust, elukohta, tööalast hõivatust ja ka emakeelt. Kogu poolt tehtud ettepanekud linnale olid väga erinevad – liigsest kõvakatte asendamisest haljastusega kuni koolide ette autovabade tsoonide loomiseni.

Tartu abilinnapea, Elo Kiiveti sõnul on linnavalitsus 66 tehtud ettepanekust peaaegu kõiki arvestanud ja töö nende teostamisel nimel praegu käib.

"Oli küsimus, kuidas muuta kooli ümbrused lastele ohutumaks ja mõnusamaks. Sellega me loodame uuel aastal jätkata suurema hooga. Ka koolid ise on selle vastu huvi üles näidanud. Püüame ka mõelda, kuidas siis kooli ümbrust teha turvalisemaks," rääkis Kiivet.

Enamike linnavalitsuse poolt arvestatud ettepanekute elluviimise ajaks on märgitud käesolev eelarveperiood ehk aastad 2022-2025.

Tartu volikogu Eesti 200 fraktsiooni liige Kristiina Tõnisson ütles, et 80 protsenti kliimakogu ettepanekutest olid suunaga, kuhu soovib Tartu linn pikemas plaanis ka ise liikuda.

"Plaanid on töös ja ma arvan, et olid ka enne töös ja see andis võib-olla sellise lisatõuke. Puudu on tagasiside osalejatele, mis on nüüd töösse võetud ja loomulikult on täpselt alati see küsimus, mitu puud siis istutati või mitu paviljoni tehti korda. Aga võib-olla on ka liiga vara veel küsida, et kui palju siis reaalselt ära tehti," sõnas Tõnisson.

Kiivet lisas, et kliimakogu ettepanekutest mittearvestatuks on Tartu linn märkinud mõned üksikud, mille hulgas oli ka ettepanek, et linn võiks kõnniteid puhastada lumest, jääst ja tolmust algusest lõpuni ise.

"Neid, mis ei sobinud meile, neid oli äärmiselt vähe ja isegi siin saab öelda, et see põhjus ei olnud mitte ideoloogiline, vaid pigem finantsiline," lausus Kiivet.

Tõnissoni sõnul õnnestus esimene seesugusel viisil inimeste kaasamine keskmiselt. Protsessi läbiviimisele etteheiteid ei ole, küll aga on Tõnissoni hinnangul vajakajäämisi just efektis, mida seesugune rahvakogu formaat linna poliitikakujundamisele võiks anda.

"Kliimakogu teine mõte on muuta poliitika kujundamist ja kaasamist selliseks, et see oleks jooksev protsess ja linnakodanikud saaksid osaleda, see on tahaplaanile jäänud. Saab öelda, et vahetu mõju oligi nendele osalistele ja ametnikele, kes olid selle koguga kaasatud. Teadmist, kas kuidagi sellist koosloome protsessi ka tulevikus teha, näiteks regulaarsena, ei ole tulnud," rääkis Tõnisson.

Kiiveti sõnul on kliimakogu siiski õnnestumine, sest andis sisendi, mis on linnakodanike jaoks tähtis ja läbi selle lihtsustas ka linna suurte sihtide ja eesmärkide seadmist:

"Kui meil on siin vahepeal arutelusid, et millest alustada või mis on olulisem, mis eelarvesse sisse jätta või mis mitte, siis see on üks väga mõjus argument, kui saame öelda, mis on kodanikele oluline," sõnas Kiivet.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: