"Euroopa Liit on esimene, kes on seadusesse kirjutanud selle, mis on tehisaru puhul lubatud ja mis on keelatud. Ja see on ka esimene selline seadusesse kirjutatud käitumisreeglistik kogu maailmas. Nii et ilmselt ta muutub
mingil määral ka millekski, mida hakatakse mujal kopeerima," ütles Ansip ERR-ile.

"Ta näeb ette kindlad kasutusvaldkonnad, kus tehisharu kasutada ei tohi.
Näiteks me ei tohiks lubada grupeerida tehisharul inimesi nende religioossete veendumuste alusel või usutunnistuse järgi või seksuaalorientatsiooni järgi
ja nii edasi," märkis Ansip.

Ansipi sõnul on tegemist üldiselt mõistlike pritsiipidega, aga on ka kohti, kus tuleb arutelu jätkata.

"Mingid väitlused, mis olid väga tulised ka siin Euroopa Parlamendis, kui parlamendi positsioon kinnitati, siis need parlamendi punased jooned siiski tuli parlamendilt tagasi võtta ja parlament andis selle õiguse siis ikkagi nõukogule,
kes arvas näiteks, et tehisarul põhineva näotuvastussüsteemi kasutamine reaalajas avalikes kohtades ei peaks olema absoluutselt keelatud," tõi Ansip näite.

"Ehk siis teatud juhtudel, kui on tegemist väga tõsiste kuritegudega, otsitakse taga kadunud inimest, otsitakse taga terroristi, siis tohib, näotuvastussüsteeme kasutavat tehisintellekti reaalajas avalikult kohtades kasutada, mis minu meelest on mõistlik. Sest vastasel korral absoluutne keeld oleks tähendanud seda, et neid süsteeme Euroopas ei hakata ka looma," lisas ta.

Ansip rõhutas, et need erandjuhtumid, kus tohib avalikes kohtades reaalajas kasutada tehisintellektil põhinevaid näotuvastussüsteeme, peavad olema võimalik kohtunike eriloa alusel.

Teine koht, kus parlament seadis oma punase joone, oli Ansipi sõnul rahvusliku julgeoleku erand. Samas märkis Ansip, et see punane joon haihtus läbirääkimistel.

"Praeguses leppes on rahvusliku julgeoleku huvides lubatud siiski tehisintellekti mitmetel puhkudel kasutada, nii et minu meelest mõistus võitis," lausus Ansip.