X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ülevaade: järgmisest aastast tõusevad maksud ja langevad peretoetused

Ostukärud
Ostukärud Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Tuleval aastal on oodata käibemaksu, aktsiiside ja maamaksu tõusu, langevad perehüvitised, alampalk kasvab ja ka pensionid tõusevad koos pensionäride maksuvabastuse tõusuga.

Käibemaks tõuseb 22 protsendile

Kohe aasta algusest tõuseb Eestis käibemaks seniselt 20 protsendilt 22 protsendile. See toob mehhaaniliselt arvutades kaasa enamuse Eestis müüdud kaupade ja teenuste 1,67-protsendilise kallinemise ja võiks inflatsiooni rahandusministeeriumi hinnangul tõsta 1,4 protsenti.

Aktsiisid tõusevad

Alkoholi- ja tubakaaktsiis tõusevad viis protsenti ja muutuvad erinevate hasartmänguliikide maksumäärad. Kange alkoholi liitri pealt peab kaupmees riigile aktsiisi tasuma 0,38 eurot rohkem ja viieeurose sigaretipaki pealt peab aktsiisi tasuma 0,08 eurot rohkem.

Lisaks tõuseb 1. maist kütuseaktsiis seitse protsenti, maagaasiaktsiis 20 protsenti ja elektriaktsiis 45 protsenti. Mootorikütuste hinnad võiksid tõusta maist suurusjärgus kolm senti liitri kohta. Aktsiisid jäävad ka edasistel aastatel tõusma.

Lastetoetused langevad

Tulevast aastast vähenevad ka suuremate perede lastetoetused. Vähemalt kolme lapsega pere hakkab uuest aastast saama senise 650 euro asemel 450 eurot kuus ning seitsme ja enama lapsega pere hakkab saama senise 850 euro asemel 650 eurot kuus.

Lisaks sellele kui käesoleval aastal vähendati lapsetoetust lapse täiskasvanuks saamise puhul järk-järguliselt, siis uuest aastast enam nii ei ole. Teisisõnu, kui perre jääb kaks või üks alla 19-aastast lastetoetust saavat last, ei maksta enam lasterikka pere toetust vastavalt 2/3 või 1/3 toetuse kogusuurusest.

Lastetoetuste vähendamine ei puuduta üksikvanema lapsetoetust ega ka esimese ja teise lapse toetust, mille suuruseks jääb 80 eurot lapse kohta kuus. Niisamuti lapsetoetust alates kolmandast lapsest, mis on 100 eurot kuus.

Mahaarvamised vähenevad

2024. aastast ei saa füüsilised isikud enam maksustatavast tulust maha arvata täiendavat maksuvaba tulu laste ega abikaasa eest ning arvestada ka eluasemelaenu intresse. Mahaarvamisi saab veel teha veel selle aasta eest esitatavas tuludeklaratsioonis.

See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse 2023. aasta kohta 2024. aasta veebruaris – mais, on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris–mais, ei ole enam õigust mahaarvamisi teha.

Koolituskulusid ja annetusi saab veel maha arvata kuni 1200 euro ulatuses, kuid mitte rohkem kui poolest Eestis maksustatavast tulust. Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni III samba sissemakseid, kuni 15 protsendi ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Maamaks tõuseb

Järgmisest aastast tõuseb ka maamaks. Hiljemalt 15. veebruariks väljastab maksu- ja tolliamet maamaksuteate isikule, kes 1. jaanuari seisuga on maa omanik või kasutaja.

Vahepeal läbi viidud maa korralise hindamise käigus on maksustamise aluseks oleva maa väärtus hinnatud ümber 8,3 korda kõrgemaks, samas üleminekusätete tõttu on oodata maamaksu maksimaalselt 10-protsendilist või viieeurolist tõusu. Samas jääb see tõus pidevaks ja sarnaaseks järgmistel aastatel.

Samas saavad maamaksust vabastuse äripindadega kortermajades elavad inimesed. kui kortermaja esimesel korrusel asub äripind, siis alates 2024. aastast koduomanik selles majas oleva ärimaa pealt maamaksu ei maksa.

2025. aasta tõusud

Lisaks on riigikogus vastu võetud, et 2025. aastast tõuseb tulumaks nii eraisikutel kui ka ettevõtetel 22 protsendini ja pankade avansilise tulumaksumäär 14 protsendilt 18 protsendile.

Lisaks kehtestatakse kõigile maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas.

2025. aastast tõusevad ka sooduskäibemaksu määrad. Majutusasutuste käibemaks tõuseb üheksalt protsendilt 13 protsendini.

Veel ei ole riigikogu vastu võtnud automaksu kehtestavat seadust, kuid seni on seda veel plaanis teha. Muude maksutõusude kohta on rahandusminister Mart Võrklaev öelnud, et neid ta praegu teha ei plaani.

Pensionid tõusevad

Järgmisest aastast tõusevad pensionid keskmiselt hinnanguliselt 11 protsenti, mis võiks rahandusministeeriumi hinnangul viia keskmise penisoni 776 euroni kuus ehk 9312 euroni aastas. Koos indekseeritud pensionite kasvuga tõuseb pensioniealiste inimeste maksuvaba tulu 776 euroni kuus, ehk siis suurema sissetulekuga pensionärid saavad riigilt lisatoetust.

Alampalk kasvab

Uuest aastast tõuseb Eesti alampalk 820 eurole ja minimaalne tunnitasu 4,86 eurole.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, ametiühingute ja tööandjate mais sõlmitud leppe kohaselt peaks alampalk 2027. aastaks tõusma pooleni keskmisest palgast, kuid täpsed alampalgad lepitakse kokku iga aasta sügisel.

Kõrgete riigteenistujate palgatõus pidurdub

Kõrgemate riigiteenistujate palkade kasv on järgneval neljal aastal poole väiksem. Palgad, mis muidu oleksid indekseerituse tõttu pidanud tõusma näiteks järgmisel aastal 11 protsenti, tõusevad nüüd 5,5 protsenti. 2028. aastal peaks palgad jällegi järgi tõusma. Pidurdus puudutab ministreid, kohtunike, prokuröre ja muid teenistujaid.

Tasuta maakondlik bussisõit kaob

Tulevast aastast kaob täies mahus maksumaksja rahastatud maakondlik ühistransport, mis tähendab, et nendes piirkondades kus seni sai täiesti tasuta bussiga sõita, tuleb uuest aastast osta kas üksikpilet hinnaga vähemalt 1,5 eurot või vähemalt 25 euro suurune kuukaart.

Tasuta saavad edaspidi jätkuvalt sõita kuni 20-aastased ja vähemalt 63-aastased.

Tasuta maakondliku ühistranspordi kaotamine Tallinna linna ei puuduta, kus ühistransport on ka uuel aastal tasuta.

Platvormid hakkavad teavitama

Veebiplatvormid, näiteks Bolt või Wolt, hakkavad maksu- ja tolliametile esitama teavet nii platvormi vahendusel tegutsevate isikute kui ka nende teenitud tulu kohta. Info edastatakse kord aastas ja esimest korda 2024. aasta jaanuaris 2023. aastal teenitud tulude kohta.

Maksu- ja tolliamet hakkab teada saama muuhulgas Airbnb rendikorterite üürijate, Stebby massaaži pakkujate, Yaga müüjate või Autolevi autorentijate kohta.

Platvormihalduritel tuleb teavet koguda ja esitada nii platvormil tegutsevate Eesti, kui teiste Euroopa Liidu liikmesriikide maksukohustuslaste kohta. Teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta saadud teabe edastab maksuamet vastavate riikide maksuhalduritele. Samal põhimõttel edastavad ka teised liikmesriigid Eestile sealsetelt platvormihalduritelt kogutud teabe Eesti maksukohustuslaste kohta.

Inimese kohta rakendub platvormile aruandluskohustus hetkest, kui ta teeb vähemalt 30 tehingut ja/või saab asja müügi eest tasu üle 2000 euro. Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis peavad tulude olema deklareeritud alates esimesest tehingust.

Maksukohustust ei kaasne isiklike, kasutatud asjade müügiga. Samuti ei maksustata selliseid tehinguid, millelt ei ole reaalset tulu saadud. Näiteks kui üks inimene kogub postikulu jaotamise eesmärgil kokku grupi inimesi, et teisest riigist kaupa tellida ning iga tellija saab oma tellitud kauba kätte ilma täiendava vahendustasuta, siis sellisel juhul ei teeni grupi koondaja tulu, millelt tuleks tasuda tulumaksu.

Kogutud andmeid plaanib maksu- ja tolliamet kasutada tuludeklaratsioonide kontrollimiseks.

Ka makseteenuste pakkujad nagu näiteks, krediidiasutused ja makseasutused ning finantsteenuseid osutavad postiteenuse osutajad peavad järgmisest aastast hakkama maksu- ja tolliametile andmeid esitama. Info tuleb saata makse saajate kohta, kes saavad vähemalt 25 piiriülest makset kvartalis. Andmeid tuleb hakata esitama alates 1. jaanuarist 2024 kvartaalselt igale kvartalile järgneva kuu lõpuks.

Virtuaalvääringu teenusepakkujate infokohustus

2024. aastast peavad Eestis tegutsevad virtuaalvääringu teenuse pakkujad edastama Eesti Pangale ja rahapesu andmebüroole regulaarselt andmeid oma tegevuse, hoolsusmeetmete, osutatud teenuste ning varade ja kohustuste kohta. Regulaarne aruandlus võimaldab ajakohastada sektori riskipilti ning rahapesu andmebürool kiiremini ohtudele reageerida, samuti võtta operatiivsemalt kasutusele riske maandavaid meetmeid.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: