Eesti Pank langetas Eesti 2023. aasta majandusprognoosi 1,3 protsendipunkti võrra 3,5 protsendile võrreldes septembris prognoosituga. Kui septembris ootas keskpank, et tuleval aastal majandus kasvab, siis nüüd prognoosib Eesti Pank 0,4-protsendilist langust ehk 1,8 protsendipunkti võrra väiksemat langust, kui oli septembris.

"Majanduse seis on kehvem, kui me ise veel mõned kuud tagasi arvasime," ütles Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik majandusprognoosi tutvustaval pressikonverentsil. "See teeb ka inimeste eluolu keerulisemaks."

Lõppev aasta on Eesti Panga teatel osutunud Eesti majanduse jaoks arvatust raskemaks ning majanduslangus kestab varem oodatust kauem. Ettevõtete müügivõimalusi koduturul on piiranud inimeste ebakindlus tuleviku suhtes ja sellest põhjustatud kokkuhoid ning säästmise suurenemine.

Eksport languses

Müüki välisturgudele on aga takistanud Eesti peamiste eksporditurgude viletsam käekäik võrreldes Euroopa majandusega tervikuna ning vahetuskursi kallinemine Põhjamaadega. Olulist rolli on mänginud ka tootmiskulude tõus ning sõjast tulenevalt mitmete seniste tarneahelate katkemine ja ärimudelite hääbumine.

"Kui me vaatame sihtturge, kuhu Eesti eksport on enamasti suundunud, meie lähiriigid, meie peamised eksportturud on täna valdavalt languses. Võtame Rootsi, Leedu, Saksamaa, Läti, seal on käesoleval aastal, vastavalt Euroopa Komisjoni hiljutisele prognoosile, majandus languses," lisas Kattai. "Meie peamised turud on kehvemas seisus kui Euroopa omad tervikuna."

Kattai sõnu väheneb kaupade eksport sellel aastal kümnendiku ja ka järgmine aasta toob kaasa ekspordi kahanemise. Sealt edasi võiks kaupade eksport taas tõusule pöörduda.

Kui väliskaubandus on languses, siis ka tarbimine on Kattai sõnul märgatavalt vähenenud. Inimesed on hakanud ühest küljest rohkem säästma, kuid ka viimastel aastatel toimus inflatsioonist sõltumata ka teatav ostubuum, märkis Kattai.

Investeeringud languses

Koos suurema ebakindlusega, nii majanduse, väliskeskkonna kui ka maksunduses, on vähenenud ka ettevõtete investeeringud, märkis Kattai. "Siia lisanduvad veel kõrgemate intresside mõjud ehk raha hind on kallim, mis hoiab investeeringuid osaliselt tagasi," ütles Kattai.

"Lähiettevaadet silmas pidades on väga oluline aspekt veel see, et kuivõrd majandus on mõõnaseisus, siis varasemad investeeringud suhteliselt suures osas seisavad jõude. Ehk et enne kui hakatakse suuremas mahus tegema uusi investeeringuid, ilmselt me näeme seda, et senine kapitali paigutus ja sisseseade võetakse suuremal määral rakendusse," rääkis Kattai.

"Tänavu aastane majanduslangus tuleb ulatuslikum, kui meie möödunud prognoosis ta oli. 3,5 protsenti käesoleval aastal majanduse maht kahaneb. Oma värskes prognoosis paraku oleme jõudnud sellisele tulemusele, et Eesti majandus on jõudnud vinduvasse, suhteliselt pikaaegsesse majanduslanguse episoodi, kus meil tuleb kogeda majanduse kahanemist kolm järjestikust aastat," märkis Kattai.

Väikeses, 0,4 protsendi suuruses languses on Eesti majandus eeldatavasti ka 2024. aastal, sest nõudlus kaupade ja teenuste järele hakkab kosuma kodu- ja välisturul üksnes aegamisi. Võimalusi kiiremaks, kolme protsendi lähedaseks majanduskasvuks, on keskpanga hinnangul oodata 2025. ja 2026. aastal.

Majanduslanguse süvenev mõju jõuab tööturule

Majanduslanguse mõju jõuab järjest tugevamalt tööturule. Seni on ettevõtted püüdnud vältida töökohtade vähendamist, mistõttu koguhõive on peaaegu kaks aastat väldanud majanduslangusest hoolimata püsinud läbi aegade kõrgeimal tasemel, märkis Eesti Pank.

"Kui seni on tööpuuduse kasv tulnud valdavalt sellest, et mitte hõive on vähenenud, vaid sellest, et inimeste tööturul osalemise aktiivsus on tõusnud, siis edaspidi tõenäoliselt panustab oluliselt rohkem ka hõive vähenemine," ütles Kattai.

Töötajate hoidmine on saanud võimalikuks tänu majanduse peatse elavnemise ootusele ning reaalpalga alanemisele, mis on muutnud tööjõu tööandjate jaoks odavamaks. Suur tootlikkuse langus annab aga märku töötajate alarakendatusest ning pessimistlikumaks muutunud prognoos lähiajal juhtuva suhtes toob kaasa tööpuuduse suurenemise, mis tipneb 2024. aastal üheksa protsendi juures.

Tööturu jahenemine kahandab Eesti Panga hinnangul palgakasvu. "Vähenenud tööjõunõudlus ning hinnakasvu aeglustumine avalduvad ka palgakasvu raugemises. 2024. aastal takistavad palkade täielikku kohanemist kasinamate majandusoludega juba sõlmitud kollektiivsed palgakokkulepped avalikus sektoris ja üleriigilise töötasu alammäära tõus 820 euroni," märkis keskpank.

Keskmine palk suureneb Eesti Panga prognoosi järgi 2024. aastal 6,6 protsenti ja taandub sellele järgnevatel aastatel viie protsendi lähedusse. Järgmisel aastal jõustuv enam kui 13 protsendi suurune alampalga tõus on ilmselt mitmetele madalama tootlikkuse ja väiksema palgatasemega ettevõtetele üle jõu käiv ning osa töötuse kasvust läheb miinimumpalga tõusu arvele, märkis keskpank.

Ühe põhjusena, miks tööpuudus kasvama peaks, tõi Kattai just välja Eesti tootlikkuse töötaja kohta, mis on märgatavalt kukkunud. "Tootlikkuse kahanemine hõivatu kohta ei ilmesta eriti muud, kui seda, et töötajad on alarakendatud. Ettevõtetel ei ole piisavalt tööd anda," ütles Kattai.

Ülo Kaasik lisas, et samas kindlasti ei prognoosi Eesti Pank, et me näeksime Eestis tööpuuduse sellist kasvu, nagu oli viimase finantskriisi ajal, kus töötute arv kasvas üle 100 000 inimese võrra. "Antud juhul me räägime 10 000 – 15 000 täiendavat tööotsijast," ütles Kaasik.

Kattai lisas, et ei saa välistada, et järgmisel aastal võib tööpuudus jõuda kümne protsendi tasemele.

Inimeste ostujõud jätkab siiski paranemist

"Kuivõrd see pime tunnel, mida me läbime ja ootame valguse tulemist, on muutunud pikemaks, on seal ka positiivsemaid noote," rääkis Kattai.

"Hinnakasvu raugemine, kestva palgakasvu juures, tähendab seda, et inimeste ostujõud on ikkagi jätkamas taastumise kursil. Me oleme praeguseks umbes pool reaalpalga langusest tagasi teinud ja ülejäänud pool on veel ees."

Järelejäänud pool taastumisest kestab aga kauem, sest kuigi inflatsioon aeglustub, on tulevane palgakasv samuti vaoshoitum, leiab keskpank. Elukalliduse kiirele tõusule eelnenud ostujõud ennistub tõenäoliselt 2025. aastal.

Hinnakasvu aeglustumine jätkub. Tarbijakorvi maksumus on enam kui pool aastat püsinud olulise muutuseta ja praegust nelja-viie protsendi suurust inflatsiooninäitu tekitab aastatagune madalam võrdlusbaas. Järgmisel aastal kergitavad hinnataset käibemaksu- ja aktsiisitõusud ning tarbijakorv kallineb 3,4 protsenti, prognoosis keskpank.

2025.–2026. aastal püsib Eesti Panga oodatav hinnakasv pisut üle kahe protsendi.

Hinnatõusu aeglustavad nõrk majandusaktiivsus ning osas sektorites on piisavalt puhvreid, et oleks võimalik hindu alandada odavnenud energia, toormehindade ja kasumimarginaali arvelt.

Riigieelarve koostamine muutub Eesti Panga hinnangul veelgi keerulisemaks.

Kuivõrd majandustsükkel on lähiaastatel tavapärasest nõrgem, oleks eelarvepoliitiline tugi majanduse turgutamiseks kohane, märkis keskpank. "Kui meil on eurodes mõõdetuna majanduse maht väiksem järgmistel aastatel, siis loomulikult kajastub see ka pisemas maksutulus," rääkis Kattai. 

Samas eelarve on juba püsivas puudujäägis varasemate otsuste tulemusena, mille pinnalt tähendaks lisastimuleerimine veelgi suuremat puudujääki, tõstes kiirenevas korras riigi võlga ja intressikoormust.

"Pikaajaline probleem, mis meil riigi rahanduses on, on püsivam ja kestab kauem. Teisisõnu ka tähendab, et need otsused on valusamad, mida meil on vaja võtta, kui me soovime oma eelarvet taas tasakaalu viia," märkis Kattai.

Võimalusi selleks kärbib keskpanga hinnangul ka võimalik vastuolu riigisiseste ja Euroopa Liidu tasandil kehtivate reeglitega. Kuna maksutulu kasv jääb suure tõenäosusega seni prognoositule alla, siis on suurenemas surve kulude kasvu piirata või uusi tuluallikaid leida, et vältida võlaspiraali süvenemist, märkis Eesti Pank.

"Mida suuremat defitsiiti me praegu teeme ja mida pikaajalisemalt see defitsiit jääb kestma, seda suurema koorma paneme tulevikuks ja seda raskemad on need otsused tulevikus veel kärpida. Loomulikult selle ülimalt keerulise majanduse olu ajal võib-olla me ei pea tormama kohe kärpima," rääkis Kaasik.