Alanud aastast on segaolmejäätmete kogumismahutitesse keelatud panna jäätmeid, mille liigiti kogumine on kohustuslik.

Rainer Pesti, kes muu hulgas on varem töötanud Ragn Sellsi äriarendusjuhina, selgitas, et kõige lihtsamalt öeldes on biojäätmed köögijäätmed. "Kõik, mis kõlbab suhu panna, on biojääde," jagas ta lihtsa õpetuse. Seetõttu ei tasu biojäätmete sekka panna isegi biolaguneva märgistusega kilekotte, leivakotte, plastnõusid või paberkäterätte.

Pesti lohutas, et 3. jaanuaril kedagi prügi valesti sorteerimise eest veel trahvima ei hakata, aga pikemas perspektiivis hakkavad jäätmevedajad kindlasti kontrollima, kas biojäätmed on õigesti sorteeritud ja ega neid pole segaolmejäätmetesse visatud. Pesti sõnul peaks karistuste määramisel olema fookuses see, kui inimesed üldse oma prügi ei sorteeri ning näiteks biojäätmed ja vanapaber on pandud ühte konteinerisse kokku.

Vastuseks intervjueerijate märkusele, et inimesed väidavad tihti end nägevat, kuidas prügiautosse korralikult sorteeritud jäätmed kokku valatakse, ütles Pesti, et tegemist on ühe suurima prügiveoga seotud legendidest, kuna prügivedajatel puudub majanduslik põhjendus prügi kokku segada. Tema kinnitusel puudub segaolmejäätmetel väärtus ning tulusam on näiteks sorteeritud paber jäätmejaama viia.

Mulje, nagu valatakse sorteeritud jäätmed autos kokku, võib tekitada asjaolu, et prügiautod on kahekambrilised ning ühte kambrisse valatakse biojäätmed ja teise segaolmejäätmed, seda aga prügiautode vaatlejad tihti ei tea. Teine segadusse ajav asjaolu võib olla see, et kui näiteks pakendikonteinerisse on juba inimesed ise visanud biojäätmeid, siis selle konteineri sisu enam paberjäätmeteks ei kvalifitseeru ja veetakse ära segaolmejäätmetena.

Pesti nentis, et Eesti jäätmeveo suurimaid muresid on see, et nii palju, kui on omavalitsusi, on ka erinevaid jäätmeveosüsteeme. Tema sõnul oleks kõige lihtsam, kui 79 erineva süsteemi asemel oleks üks riiklikul tasandil kehtestatud süsteem, nii et igal pool üle Eesti kehtiks ühesugused nõuded, märgistused ja teadmine, mis saab siis, kui prügi pole õigesti sorteeritud.

Eestis tuuakse sageli eeskujuks Soomest, kus sorteerimissüsteem toimib paremini. Pesti selgitas seda asjaoluga, et Soomes, aga ka Rootsis ja mujal Euroopas on seda kultuuri saadud kultiveerida paarkümmend aastat kauem kui meil.

"Meil on selle kultuuri tekkimiseks vaja aega. Me eestlastena tahame väga vastu võidelda, aga me ei loo siin mingit revolutsiooni, vaid pigem oleme Euroopas viimaste seas, kes seda (prügi sorteerimine – toim.) ei tee," sõnas Pesti.