Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmise arutelud on soikunud

Poliitilised arutelud selle üle, kas võtta Venemaa ja Valgevene kodakondsusega inimestelt ära õigus valida Eestis kohalike omavalitsuste volikogude valimistel on soikunud. Viimased kuu aega pole koalitsioon justiitsminister Kalle Laaneti sõnul seda teemat puudutanud.
Augusti keskel sai justiitsminister Kalle Laaneti eestvedamisel valmis seaduseelnõu kavand, et piirata agressorriikide nagu Venemaa ja Valgevene kodanike õigust osaleda kohalikel valimistel. Reformierakondlasest minister pidi seda toona tutvustama ka koalitsioonipartneritele.
Kalle Laanet ütles ERR-ile, et koalitsioon ei ole praeguseks teemaga edasi liikunud, sest sotsiaaldemokraadid on valimisõiguse piiramise vastu.
"Ega siis justiitsministeerium eelkõige reformierakond koalitsioonivalitsuses ei saa ainuisikuliselt seda seadust valitsusest läbi viia ja sealt edasi riigikokku minna. Me ei ole täna kuhugi edasi liikunud. Ühel poolel on piiramist toetavad õiguspoliitilised argumendid ja teisel pool argumendid, et põhiseadust muutmata seda ei saaks teha. Me oleme tegelikult patiseisus," lausus Laanet.
Justiitsministeerium sai augustis valmis ka õigusliku analüüsi selle kohta, kas Vene kodanikelt annaks hääletamisõigust võtta ära ilma põhiseadust muutmata. Laaneti sõnul ühest vastust see eritelu siiski ei anna ning õiguseksperdid on siin eri meelel.
"Justiitsministeeriumi ametlik analüüs ütleb, et mõistlikum oleks teistmoodi piirata nende osalemine, läbi täiendavate keelenõuete või läbi teiste kriteeriumide," lausus ta.
Laanet ütles, et neid alternatiive Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmisele saab hakata arutama aga alles siis, kui koalitsioon on üheselt otsustanud, et valimisõiguse võtmine on laualt maas. Sellist otsust praegu, vaatamata patiseisule, justiitsministri sõnul ei ole.
"Ma ei saa öelda, et see teema on laualt maas, sest see on ka üks koalitsioonilepingu punkte, kuid viimase kuu jooksul me ei ole seda teemat poliitilisel tasandil arutanud. Ma ei arva aga, et see teema peaks olema laualt maas, sest julgeolekuolukord ei ole muutunud. Venemaa on täpselt samasugune agressorriik, nagu ta oli eelmisel aastal," ütles Laanet.
Neid Venemaa ja Valgevene kodanikke, keda sarnane hääleõiguse äravõtmine puudutaks, oli eelmise aasta maikuu seisuga Eestis ligi 69 000.