Eestis, Lätis ja Leedus on Euroopa kõrgeimad kodulaenuintressid.

Finantsinspektsioon pakub kirjas justiitsministeeriumile välja, et üks võimalus, kuidas laenuturule konkurentsi juurde tuua on see, kui vähendada kodulaenu teise panka üleviimisega kaasnevaid kulusid ehk eluasemelaenu refinantseerimise kulusid. Lihtsustatult öeldes tähendab see, et klientidel oleks tulevikus lihtsam ja odavam vahetada kodulaenu pakkuvat panka ning niiviisi kaubelda endale välja ka parem kodulaenuintress.

Finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer ütles, et praegu maksab inimene 150 000 euro suuruse tehingu puhul kodulaenu teise panka üle viies riigile riigilõivude ja muude tasudena paarsada eurot.

"Hästi suures pildis peaks muutuma lihtsamaks see, et laenu oleks võimalik odavamalt teise panka üle viia. Kui pangad teevad pakkumisi, pakuvad kliendile tegelikult paremaid laenutingimusi  ja nüüd kui hakkame vaatame, et mis on need kõrvalkulud, et laen üle viia, siis võib jõuda järeldusele, et konkurentsi vaatest neid pakkumisi ei olegi mõistlik teha. See tehing ei tasu end lihtsalt rahaliselt ära," seletas Tammer. 

Seadus nõuab praegu, et pangavahetus toimuks notari kaudu. Riik on notarile andnud ülesande kontrollida sõltumatu ametiisikuna, et tehinguga on kõik korrektne ja õige. Tammer lausus, et see ei pea aga tingimata nii olema.

"Soomes näiteks puudub hüpoteegi seadmisel ja muutmisel tehingu notariaalse tõestamise vorm. Sa ei peagi notaris seda tegema. Rootsis on aga kodulaenu teise panka üleviimine lihtsustatud, et sedalaadi kulusid vältida. Näiteks ei ole Rootsis panga vahetamisel riigilõivu," lausus Tammer.

Tammeri sõnul oleks üks võimalus see, kui notari asemel vastutaks tehingute õigsuse eest kodulaenu teise panka üleviimisel hoopis pank.

"Tegu on suurte krediidiasutustega, kui see notari roll sealt vahelt ära võtta või seda rolli vähendada, siis see vastutus jääb ju krediidiasutusele. Päeva lõpuks, kui selle laenuga midagi juhtub, kui need andmed ei ole näiteks täpselt ja korrektselt registresse või lepingusse esitatud, siis kannatajaks on ju laenuandja. See diskussioon jõuab sinna, kas sedalaadi kontroll on mõistlik," selgitas Tammer.

Tammer toob kirjas justiitsministeeriumile välja, et väheste ettevõtetega turul ehk oligopoolsel turul, nagu seda on Eesti pangandusturg, on tähtis, et pangavahetusega seotud kulud ei pärsiks turu tõhusat toimimist.

Justiitsministeeriumi pressiesindaja Elisabet Mast ütles, et kuna finantsinspektsiooni ettepanek on alles värske, ei ole ministeerium oma seisukohta selles osas veel kujundanud.

Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs kinnitas, et teiste riikide kogemus näitab, et kodulaenude teise panka üleviimine saab olla korraldatud palju tõhusamalt kui praegu Eestis.

Tõrs ütles, et kuna eluasemelaen on pikaajaline, peaks olema võimalik selle perioodi jooksul lihtsamini ja soodsamalt vahetada ka laenulepingus kasutatud viiteintressi. Nii näiteks peaks saama hõlpsamini arvestada näiteks kuue kuu euribori asemel kolme kuu euribori või fikseerida intress näiteks kolmeks või viieks aastaks.

Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni täpne kava konkurentsi parandamiseks laenuturul peaks valmima veebruaris või märtsis.