X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Vana korra taastumine vähendas haiguslehe võtmist märgatavalt

Foto: Priit Mürk/ERR

Eelmise aasta keskel taastus koroonaeelne haigushüvitiste maksmise kord. Tervisekassa andmed näitavad, et esimeste haiguspäevade hüvitise kadumine vähendas hüvitatavate haiguslehtede arvu ligi 40 protsenti.

Alates 1. juulist 2023 makstakse haigushüvitist töötajale taas alates neljandast päevast, mitte alates teisest päevast nagu koroonapandeemia ajal.

"Tõepoolest, koroonaaegne soodsam hüvitamise kord lõppes juunikuu seisuga ja mida me näeme, on see, et 2023. aasta esimesel poolaastal hüvitati kokku tervisekassa poolt ligikaudu 233 000 haiguslehte, mis ühes kuus teeb siis keskmiselt 39 000 lehte. Ja aasta teises pooles oli hüvitatud haiguslehtede arv 146 000, mis ühes kuus teeb keskmiselt siis 24 000 haiguslehte, " rääkis ERR-ile tervisekassa töövõimetushüvitiste teenusejuht Lea Kalda.

Koroonapandeemia lõpus võeti haigus- ja hoolduslehti peaaegu kaks korda rohkem kui tavalistel aastatel.

"2019. aastal oli väljastatud töövõimetuslehtede arv 419 000, 2020. ja 2021. aastal lehtede arv kahtlemata suurenes. 2022. aastal ulatus hüvitatud lehtede arv 737 000-ni."

Tööandjad tervitavad koroonaeelse olukorra taastamist. Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas toonitas, et haiged inimesed kindlasti tööl käima ei peaks, aga avaldas lootust, et vana korra taastumine vähendab kergekäeliselt haiguslehe võtmist.

"Nende andmete pealt võib küll arvata, et kui see haigushüvitiste süsteem on väga heldekäeline ja inimestel endal väga suurt vastutust pole, siis neid haiguslehti võetakse ka mõnevõrra kergekäelisemalt," tõdes Aas.

"Praeguses olukorras, kus tööandjatel ei ole kerge ning riigil ja haigekassal on raha vähe, on minu arvates mõnevõrra tagasihoidlikum hüvitiste skeem ennast õigustanud."

Praegu on haiguslehe väljastamisel kolm esimest päeva töötaja omavastutus, tööandja maksab neljandast kaheksanda päevani ja alates üheksandast haiguspäevast maksab hüvitist tervisekassa. Ametiühingud on taotlenud, et haigushüvitist makstaks alates esimesest päevast. Arto Aas märkis, et paljudele tööandjatele toob töötaja haigestumine nii või teisiti kulusid.

"Kõige hullem on see, kui inimesed kuritarvitavad süsteemi, pole üldse haiged. See läheb kalliks maksma nii tööandjale kui teistele maksumaksjatele, kes haigekassa süsteemi üleval peavad. Tööandja vaates: kui inimene on tegelikult haige, siis töö tuleb ju kellelgi teisel ära teha, tuleb maksta kellelegi võib-olla lisatöötasu. Pealegi on need ümberkorraldused päris suur peavalu, eriti sellistes ettevõtetes, kus ei ole võimalik jätta mingeid töölõike ajutiselt täitmata, näiteks tootmisüksustes või ka teeninduses," rääkis Aas.

Ta kutsus üles viirushaiguste perioodil vaktsineerima. "Ennetavaid meetmeid saaks kasutusele võtta nii töötajate enda initsiatiivil kui tööandjate toel," märkis tööandjate keskliidu juht.

Olenemata hüvitiste maksmise korrast jääb igal aastal siiski ka mitu tuhat hüvitist välja maksmata, tõdes Lea Kalda. Tema sõnul on peamine põhjus see, et tervisekassal ei ole inimeste õigeid andmeid.

"Kui tervisekassa ei ole saanud teha ülekandeid, kuna meil puuduvad inimeste korrektsed pangakonto andmed, siis hüvitise saamise õigus aegub kolme aasta jooksul," hoiatas Kalda.

Tema sõnul on viimase kolme aasta peale kokku ligikaudu 5700 inimest, kelle hüvitised on väljamaksmise ootel.

"Kindlasti tahaks üles kutsuda kõiki inimesi oma andmeid üle kontrollima ja vajadusel oma arvelduskonto andmeid uuendama," ütles Lea Kalda.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: