X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Aleksei Jašin: abieluvõrdsuse kehtestamisega võitis avatud Eesti

Aleksei Jašin
Aleksei Jašin Autor/allikas: Erakogu

Abieluvõrdsuse kehtestamisega kadus selle kõige lõhestavam aspekt ehk lõputu vaidlus, kirjutab Aleksei Jašin.

Eesti teekonnal idast läänelikku mõttemaailma saabus uue aastaga uus peatükk. Abieluvõrdsus tuli ja suurema kärata, veel mõni aeg tagasi ühiskonda poolitanud teemale järgnes suhteline vaikus. Tundub koguni kummalisena, et aastate eest meie ühiskonnakorrale lõppu kuulutanud poliitikutelt ja arvajatelt tulevad nüüd vaid tagasihoidlikud avaldused või siis valitseb lausvaikus. Kas see siis oligi lärm lärmi pärast?

Leian, et abieluvõrdsuse kehtestamisega kadus selle kõige lõhestavam aspekt ehk lõputu vaidlus. Võitlus on läbi. Võitis armastav ja avatud Eesti, mis tegi järjekordse sammu idast läände. Suunas, mis on Eestile alati olnud omane, kuid vajab aeg-ajalt üle kinnitamist.

Enne kommentaari kirjutamist pidasin endamisi sisemist debatti, et ehk ei peaks enam abieluvõrdsuse teemal sõna võtma. Suure tõenäosusega on endiselt kümneid ärritunud lugejad ja nende hulgas ka mõni minu tuttav. Võin neile rahustuseks öelda, et abieluvõrdsus ei võtnud ära ühtegi õigust ega vabadust. Vabas riigis on kõigil õigus mitte nõustuda ja ärrituda, kuid kaasa ma neile ei tunne, sest pole mitte millelegi kaasa tunda.

Eesti- ja euroopameelse ning samal ajal ka muukeelse Eesti noorena tunnen siirast rõõmu, et alates 1. jaanuarist elame sõbralikumas Eestis. Veel kümme aastat tagasi oli venekeelse kooli õpilasena minu vaade teistsugune. Tol ajal käis homode üle nalja tegemine asja juurde. LGBTQ+ kogukonna õigused tundusid ühemõtteliselt tabuteemana.

Ma ei tea, kas perekonna kontseptsiooni õpetamine rangelt heterovalikuna oli perekonnaõpetuse tunnis toona meie õpetaja personaalne valik või nägi nii ette õppekava. Kindlasti ei olnud asjad samamoodi igas Eesti koolis ja klassis, kuid sellises keskkonnas ma kujunesin.

Viimase kümnendi jooksul on nii minu kui ka ühiskonna hoiakud muutunud. Muutus minus toimus eelkõige tänu kolimisele ülikooliõpinguteks tarkuse linna Tartusse, tänu rohkemate Eesti inimeste ja kultuuri avastamisele ja vaimsele liikumisele idast läände. Seda silmas pidades tahan põhjendada ka teistele venekeelsetele inimestele, keda üldiselt peetakse konservatiivsemateks, miks nemadki võiksid teha abieluvõrdsusega rahu. Kui seda just mitte toetada, siis vähemalt suhtuda teemasse neutraalselt.

Rääkides vähemuste õigustest, ei tohiks kunagi tugineda pelgalt enamuse arvamusele. Kui praegu diskrimineeritakse LGBTQ+ kogukonna inimesi ja keegi ei astu nende kaitseks välja, siis ei saa loota abile, kui kunagi tulevikus diskrimineeritakse sind või sinu vähemusgruppi.

Vabas riigis kehtivad põhimõtted, mis annavad kõigile võrdsed õigused ja kohustused. Abieluvõrdsuse saabumisega tegi Eesti sammu nende põhimõtete kindlustamiseks. Need põhimõtted peaksid andma kindluse meile kõigile, et tormiliste aegade või uute valitsuste kiuste ei sõidaks keegi inimeste valikutest ja vabadustest üle. Kui aga meie põhimõtted sattuvad rünnaku alla, peame kõik astuma kollektiivselt nende kaitseks välja.

Abieluvõrdsusega näitasime, et Eesti väärtustab kõiki oma inimesi võrdsemalt.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: