Põhjalaager ehk täisnimetusega Eesti Kaitseväe Petseri Põhjalaager rajati 1920. aastate teisel poolel Värskasse Õrsava järve kaldale. See oli kaitseväe suvine väljaõppekeskus, kus harjutasid ratsaväelased ja suurtükiväelased üle Eesti.

"Põhjalaager on selles suhtes väga tore, et siin on säilinud üle 10 hoone omast ajast. Lisaks see, et on tähistatud kohad, kus oli veel 30–40 hoonet. Nii kompleksset  ja nii hästi säilinud ühtegi vabariigiaegset laagrit ei ole Eestis," rääkis Seto Instituudi direktor ja Põhjalaagri uurija Ahto Raudoja.

Viie-kilomeetrisel matkarajal on 16 infostendi, mis on asetatud nii hävinenud kui ka säilinud hoonete juurde nii, et tekiks reaalne arusaam, kus millised hooned maastikul asetsesid. Kogu kompleksi teeb eriliseks asjaolu, et see on rajatud kitsastes rahalistes tingimustes sõdurite endi pool.

"Kogu laagri ehitamine oli paras ime, sest et riigieelarves praktiliselt selle jaoks raha ei olnud. Diviisi oma rahast, pluss ehituskomando lõikas ise palgid kohapeal, oli saekaater, sõdurid ja ehituskomando ehitas kohapeal aknad, uksed, laastud. Kahe-kolme aastaga (ehitati) need 40 hoonet. Väga palju juugendlikke jooni on, see on ka arhitektuurselt väga kaunis," lausus Raudoja.

Endisaegsetest hoonetest on säilinud ratsarügemendi barakid, söökla, komandandi maja ja pisemaid hooneid. Täielikult on taastatud laagriülema kindral Nikolai Reegi maja. Samas asus laagri territooriumil nii kasiino, ambulants, pood kui ka leivaküpsetushoone, kus küpsetati ligemale tonn leiba päevas. Laagri juurde kuulus ka hiljem rajatud staadion. Käsitsi tehti valmis ka lasketiir, mille sihtmärgi ala oli vahetus kasiino läheduses.

"Ehitati primitiivsete vahenditega – labidas, kirka ja vagunettidega liiv välja. Lisaks arhitektuursele lahendusele, puitehitistele on ka maastikukujunduslikke asju siin hästi palju, mis muutis seda piirkonda," ütles Raudoja.

Põhjalaagri matkarada valmis Setomaa valla, muuseumide, turismi ja Seto Instituudi koostöös.