Liikumisaasta järel algas Kultuuririkkuse aasta
Eestis algas laupäeval Kultuuririkkuse aasta, mis vahetas välja Liikumisaasta. Kultuuririkkuse aasta tutvustab Eestis elavate rahvuste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi.
Et Kultuuririkkuse aasta saaks alata, tuli esmalt Liikumisaasta lõppenuks kuulutada. Järvamaal koguneti selleks Paide E-Piim spordihoone ette, et siirduda orienteerumismatkale.
Paide linnapea Kaido Ivask ütles, et arvud näitavad, et liikumisaastal on tõepoolest hakanud inimesed end rohkem liigutama.
"Seda näitavad inimeste osalusarvud. Ja hea meel on ka sellest, et liikumisüritused on järjest rohkem seotud kultuuriga, muutuvad mitmepäevalisemaks. Ja siit on hea meel üle minna ainult Kultuuririkkuse aastale," rääkis Ivask.
Järvamaal avati Kultuuririkkuse aasta Paide ajakeskuse Wittenstein tegevusmuuseumis maakonna kultuurilist omapära tutvustavate kollektiivide etteastetega.
"Me tahamegi selle aastaga esile tõsta erinevaid rahvaid ja nende kultuure. Sellepärast et neil on päris suur eripära ja me kindlasti tegelikult ei teagi väga paljusid tavasid ja väga paljusid traditsioone, mis Eestis elavatel rahvastel on," ütles Järvamaa rahvakultuurispetsialist Külliku Aasa.
Kuigi Järvamaa rahvastikust valdava enamuse moodustavad eestlased, tegutseb maakonnas aktiivselt ka Ingerisoomlaste Selts ja tubli Ukraina kogukond, keda tervitati Kultuuririkkuse aasta avapeol suure aplausiga.
Toimetaja: Aleksander Krjukov