X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Lõunapoolsed Euroopa Liidu riigid sooviks uut ühislaenu

Eurod.
Eurod. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liit on kokku leppimas uutes võla- ja eelarvereeglites. Osa liikmesriike on mures, et liiga karmid nõuded ei luba piisavalt raha laenata rohepöördeks, digiteerimiseks või kaitsetööstuse arendamiseks, seega räägivad nad ka üha rohkem uuest Euroopa ühislaenust.

See nädalal on oodata Euroopa Parlamendi seisukohta, millised peaks olema Euroopa Liidu uued võla- ja eelarvereeglid. Kuigi lõplikku kokkulepet veel ei ole, siis uute reeglite suund on selge Euroopa Komisjoni ettepanekutest ning Euroopa Nõukogu seisukohast.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas ütles ERR-ile, et suurim uuendus, mida komisjon pakub, on liikmesriigipõhine lähenemine.

"Need näitajad jääksid samaks, mis olid varem. Eelarvedefitsiidi osas, et see ei tohiks ületada kolme protsenti SKP-st ja riigivõlg 60 protsenti SKP-st. Samas tuleks mängu uus näitaja, mida seni ei kasutata. Eesti keeles oleks siis võib-olla netokulud. Neid peaks vähendama, et kulusid kontrolli alla saada. Komisjon pakkus, et nominaalseks kulude kontrolli alla saamiseks oleks neli aastat," selgitas Schank-Lukas.

Kui neli aastat on liiga lühike aeg, siis saaks liikmesriik seda pikendada seitsmele aastale, kuid siis on vaja esitada reformide kava, mis aitaks kulud kontrolli alla saada, lisas Schank-Lukas.

Eestile uued reeglid muutusi ei tohiks tuua.

"Eesti enda eelarvereeglid on märksa rangemad. Need Euroopa Liidu eelarvereeglid sellisel kujul, nagu nad praegu läbirääkimiste protsessis on, mingeid erilisi uusi rangemaid kohustusi Eestile ei sea," tõdes Schank-Lukas.

Tartu Ülikooli Johann Skytte instituudi võrdleva poliitika teadur Edgars Eihmanis selgitas, et lõunapoolsed liikmesriigid eelistaks leebemaid reegleid ning riigid nagu Saksamaa ja Holland karmimaid.

"Pragune kokkulepe on pigem Saksamaa nägu. Saksamaa rahandusminister Lindner on tuntud oma konservatiivse rahanduspoliitika poolest," ütles Eihmanis ERR-ile.

Kui üldiselt võivad uued reeglid tulla leebemad, siis seda eesmärgil, et neid rangemalt rakendada, lisas Eihmanis.

"Paljudele inimestele võivad need olla pettumus, sest osa ütleb, et need ei ole kooskõlas reaalsusega – raske geopoliitilise olukorraga, millega Euroopa silmitsi on ehk julgeoleku olukorraga ning rohepöörde vajadusega. Need inimesed ütlevad, et Euroopa peab just rohkem laenama ning investeerima," rääkis Eihmanis.

See oli ka seisukoht, mida väljendas Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni 11. jaanuaril parlamendis rääkides.

Samas uut ühislaenu Euroopa Komisjon praegu ei plaani, rõhutas Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Ave Schank-Lukas.

"Praegu ikka nii rohe- kui ka digieesmärkide rahastamiseks on meil põhieelarve ehk eelarve raamistik aastani 2027 ja selle alt siis suured poliitikad, millest neid asju rahastatakse. Taasterahastu on peamine instrument, mida rahastatakse sellest 750 miljardist eurost, mida Euroopa Liit rahaturgudelt kaasas laenuna. Sealt läheb rohepöördele umbes 40 protsenti, Eesti puhul isegi kuni 60 protsenti ja digipöördele 25 protsenti," ütles Schank-Lukas.

Nagu ka majandusvolinik viitas on küsimus pigem selles, mis saab siis, kui taasterahastu pärast 2026. aastat otsa saab.

Eihmanis ütles, et kasvavate kulude katteks on kolm teed. Kas liikmesriigid tõstavad makse, laenavad eraldi või ühiselt. Millist variant eelistada on maailmavaateline küsimus, kuid tõenäoliselt asendab eraldi ühekordse meetmena mõeldud taasterahastu Euroopa Liit millegi uuega.

"Ma arvan, et pikas plaanis on see väga tõenäoline, et midagi sellist tehakse. See ei ole vaid tühine jutt. Euroopa Liidu ajalugu on selline, et kui juba on pretsedent, siis on tõenäoline sama kursi jätkumine," tõdes Eihmanis.

Samas on ka selles osas liikmesriikide vaated erinevad. Mõnele riigile nagu Saksamaa on Euroopa Liidu ühine laen kallim, kui eraldi laenata.

"Näiteks ka Eesti otsustas mitte liituda selle ühislaenuga. Eestil ei ole taastekava vaates laenu, on ainult toetused. Üks argument otsustamise hetkel oli, et siis oli Eesti jaoks riigina eraldi seda teha odavam. Praeguseks on olukord ilmselt muutunud, aga tol hetkel see oli nii," ütles Schank-Lukas.

Esimeste Euroopa Liidu taasterahastu võlakirjade intress oli 2021. aasta juunis 0,09 protsenti, 2023. aasta juunis aga juba 3,05 protsenti.

"Seega on intresside tõus olnud väga märkimisväärne ka Euroopa Liidu jaoks, nagu teistegi laenajate jaoks," märkis Ave Schank-Lukas.

Saksamaa jaoks on olukord sarnane – juunis 2021 oli intress neile –0,20 ja 2023. aasta juunis 2,39 protsenti.

Kui hinnata seda, millistele liikmesriikidele oleks Euroopa Liidu ühislaen soodsam kui eraldi laenamine, tasuks vaadata, kes on võtnud või tahavad võtta laenu taasterahastust, lisas Schank-Lukas. Need riigid on Belgia, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Leedu, Ungari, Poola, Portugal, Rumeenia ja Sloveenia.

Kui uutes eelarvereeglites lepib Euroopa Liit tõenäoliselt kokku veel enne juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, siis kuidas leida kasvavate kulude katteks rahastus, jääb juba uue Euroopa Parlamendi ja komisjoni koosseisu ülesandeks.

"Komisjoni üks esimesi ülesandeid ongi uue perioodi eelarve ettepanek teha. Sellega peab uus komisjon, kui ta nüüd ametisse astub selle aasta lõpus, kohe esimese aasta jooksul väga intensiivselt tegelema," ütles Ave Schank-Lukas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: