X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

EL soovib avalikustada uue sanktsioonide paketi Venemaa vastu 24. veebruariks

Euroopa Liidu lipp. Pilt on illustratiivne.
Euroopa Liidu lipp. Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Euroopa Liidu liikmesriigid alustasid arutelusid uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi üle. Paketi soovitakse heaks kiita 24. veebruariks ehk Venemaa täiemahulise sissetungi alguse teiseks aastapäevaks.

Kaalumisel olevate meetmete seas on uute isikute ja organisatsioonide vastu sanktsioonide kehtestamine, EL-i ja Venemaa kaubavahetuse edasine piiramine ning meetmete tõhustamine olemasolevatest sanktsioonidest kõrvalehiilimise vastu, ütlesid Bloombergile asjaga kursis olevad isikud.

Võimalikke sanktsioone arutati kolmapäeval toimunud liikmesriikide saadikute kohtumisel. Siiski ei pruugi uue sanktsioonide paketi saavutamine veidi rohkem kui ühe kuu aja jooksul olla lihtne.

Ühtlasi jätkuvad arutelud Ukrainale sõjaabi osutamiseks mõeldud uue fondi loomiseks. Seni toimus Ukrainale abi osutamine EL-i tasemel Euroopa Rahurahastu (EPF) kaudu. Riigid said taotleda EPF-ist hüvitist Ukrainasse saadetud relvade eest.

Kuigi EPF-i mahtu on mitu korda laiendatud, nõudis see iga kord kõikide liikmesriikide heakskiitu, võimaldades Ungari peaministril Viktor Orbanil lükata edasi või koguni blokeerida Ukrainale täiendava abi osutamise.

Praegu on kaalumisel mitu varianti. Ühe ettepaneku kohaselt suureneks EPF-i maht viie miljardi euro võrra aastas. Teise ettepaneku järgi, mida toetab ka Saksamaa, oleks loodud eraldi uus fond EPF-i asemele. Berliin ütleb, et kuna edaspidi saadetakse Ukrainale enamasti uusi relvi, mitte juba ladudes olevat relvastust, väheneb EPF-i roll tulevikus.

Saksamaa valitsus kutsus liikmesriike üles olema läbipaistvamad Ukrainale osutatud abi suuruse osas ning Euroopa Komisjon nõudis liikmesriikidelt Berliini palvel esitada 1. veebruariks ülevaate Kiievile saadetud abi kohta.

Arutelu Ukrainale sõjaabi osutamise kohta võib jätkuda 1. veebruaril peetaval Euroopa Ülemkogul. Siiski peamiseks EL-i valitsusjuhtide tippkohtumise aruteluteemaks on 50 miljardi euro suuruse Ukraina finantsabipaketi vastuvõtmine. Abipaketi heakskiitmine on eriti oluline, kuna USA kongress pole seni heaks kiitnud 61 miljardi dollari suurust abipaketti Ukrainale.

Kolmapäeval toimunud kohtumisel jäid liikmesriigid eriarvamustele Ukrainale mõeldud abi regulaarse ülevaatamise teemal. Ungari nõuab, et EL vaataks üle Ukrainale mõeldud abi kord aastas ning abi osutamise jätkamiseks oleks vaja kõikide liikmesriikide heakskiitu, mis sisuliselt tähendaks, et Orbanil oleks võimalus blokeerida Ukraina aitamise vähemalt kord aastas.

Enamik EL-i riike ei toeta Ungari nõudmist, näiteks suhtub sellesse skeptiliselt Itaalia.

Kui 27 liikmesriiki ei suuda kokku leppida Ukraina aitamises, võivad ülejäänud 26 liikmesriiki jõuda eraldi kokkuleppele ilma Ungarita. Seda ei välistanud Davosis CNN-ile antud intervjuus ka Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes siiski rõhutas, et ta soovib esmalt püüda saavutada konsensuse kõigi liikmesriikide vahel.

Toimetaja: Mark Gerassimenko

Allikas: Bloomberg/CNN

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: