Politico vahendab, et Joe Biden andis korralduse USA energeetikaministeeriumile üle vaadata tulevaste gaasi ekspordilubade heakskiitmise protsessi, et arvestada paremini gaasi ekspordi mõjuga kliimamuutustele. Kuigi otsus ei puuduta juba ehitusjärgus olevaid LNG eksporditerminale, mis peaks valmima 2026. aastaks, sattus tulevaste terminalide ehituse heakskiitmine nüüd kahtluse alla.

Kuna USA on maailma suurim naftatootja ning suurim LNG eksportöör, mõjutab see kliimakaalutlustest lähtuv otsus ennekõike Euroopa Liitu.

EL-i Vene gaasitarned vähenesid 2023. aastal umbes kaks kolmandikku võrreldes 2021. aasta tasemega, kui imporditi 155 miljardit kuupmeetrit Vene gaasi. Samal ajal tõusis USA päritolu LNG import 60 miljardi kuupmeetrini. USA import moodustab pea viiendiku EL-is ja Ühendkuningriigis tarbitavast gaasist.

"LNG on olnud leevenduseks Euroopale ning see panustas gaasi ja elektrihindade stabiliseerimisse Euroopa tarbijatele, pärast pikka perioodi kõrgeid hindu, mida põhjustas järsk Vene tarnete vähenemine," ütles gaasikauplejate ühenduse EuroGas juht Didier Holleaux.

Holleaux lisas, et täiendava USA ekspordivõime ehitamata jätmine võib kasvatada ja pikendada globaalse pakkumise tasakaalutust.

Üks EL-i kõrge ametnik keeldus spekuleerimast võimaliku USA gaasi tootmise või tarnete vähenemise teemal, sest USA osapool pole sellisest plaanist Brüsselit teavitanud.

Ka Bideni kliimanõunik Ali Zaidi keeldus seletamast, milles gaasi ekspordilubade ülevaatamine seisneb ning kas selle tagajärjel väheneb uute ekspordilubade arv.

"Ministeeriumil on avaliku huvi kaalutlused, mida neil tuleb langetada lähtudes mitmest tegurist. Arvan, et ministeeriumil tuleb hinnata, kuidas neid tegureid rakendada," ütles Zaidi neljapäeval ajakirjanikele Washingtonis.

USA ja EL kirjutasid mõlemad alla COP28 kliimakohtumise resolutsioonile, milles kutsutakse üles järk-järgult loobuma fossiilkütustest.

Samas pole EL seadnud endale konkreetset ajakava maagaasist loobumiseks, nendib toormekauplejatele andmeid pakkuva ettevõtte ICIS-i analüütik Tom Marzec-Manser.

Üks Bideni administratsiooni otsuse võimalik tagajärg on see, et EL-i riigid võivad sõlmida tarnelepinguid Katariga, mille riigiomandis gaasiettevõte kavatseb laiendada lähiaastatel LNG ekspordivõimet.

"See sunnib Euroopa ja Aasia ostjaid sõlmida järgmise põlvkonna tarnelepingud Katariga. Seetõttu on vähem kindlust järgmise põlvkonna tarnete osas ning selle suhtes, kust need tulevad ning mis mereteede kaudu," ütles Politicole Synmaxi turuanalüüsi osakonna juht Leslie Palti-Guzman.

Siiski ei soovi kõik Euroopa poliitikud, et USA gaasiimport suureneks.

"Fossiilkütuste taristu laienemine, eriti LNG taristu kildagaasi [ekspordiks], on selgelt vastuolus viimasel ÜRO kliimakonverentsil saavutatud kokkuleppega," kirjutas Saksamaa roheliste erakonna poliitik Kathrin Henneberger USA ametnikele saadetud avalikus kirjas.