"Me ei paku kunagi välja sanktsioone, mis kahjustajaks Euroopa majandust rohkem kui ta mõjutab negatiivselt Venemaa majandust. Nii et ka sellele ettepanekule on tehtud põhjalik eeltöö. Ja see, et me saime esimest korda LNG tuua sanktsioonipaketti, kus siiani ei ole gaasi mitte üheski vormis sanktsioonidega kaetud, on võimalik ka seetõttu, et oma eeltöö on ära teinud ka energiaministrid," ütles Simson kolmapäeval ERR-ile.

Simson täpsustas, et liikmesriikide energiaministrite heakskiidu saanud gaasipakett on läbinud ka positiivse hääletuse Euroopa Parlamendis ja jõustub juba 21. mail.

"Sellega lepiti kokku, et liikmesriikide valitsustel on õigus piirata Vene LNG-d ja selle sisenemist Euroopa gaasivõrkudesse," selgitas Simson. "See samm on juba tehtud ilma sanktsioonideta, aga nüüd adresseeritakse ka küsimus, mis piiraks või teeks keerulisemaks Venemaal müüa LNG-d kolmandatesse riikidesse ja seda Euroopa sadamates ümber lastida."

Euroopa Komisjoni esitatud ettepanek 14. sanktsioonide paketi kehtestamiseks Venemaale peab aitama piirata Venemaa tulusid veeldatud maagaasi müügist, keelates EL-i rajatiste kasutamise Venemaa LNG ümberlaadimiseks kolmandatesse riikidesse. Eelmisel nädalal komisjonis heaks kiidetud paketti hakkasid kolmapäeva õhtul arutama liikmesriikide suursaadikud Brüsselis.

"Kuna energiaministrite poolt hea heaks kiidetud gaasipakett mõjutab palju suuremat osa Vene LNG äritegevusest, kui nüüd sanktsiooni ettepanekuga lisandus, siis ma olen küll optimistlik, et ka 14. pakett saab ühehäälselt heaks kiidetud. Aga see kõik saab juhtuda alles ülemkogul ja minu parima teadmise kohaselt kogunevad valitsusjuhid alles juunis," ütles Simson.

Euroopa Ülemkogu toimub Brüsselis 27.-28. juunil.

Simson lisas, et sanktsioonide ettepaneku üks element puudutab ka Venemaa tuleviku sissetulekuid LNG ekspordist.

"Nimelt kuna Venemaa on otsustanud paljudele Euroopa ettevõtetele gaasi mitte müüa - see on olnud Venemaa ühepoolne otsus, siis otsib ta oma maagaasile uusi turge ja tahaks suurendada oma LNG võimekust. Aga meie piirame nende ligipääsu tehnoloogiale ja rahastusele: Ust-Luga 2, Murmansk, Arktik - projektid, mis täna otseselt turgu ei mõjuta, aga mõjutavad Venemaa tootmismahte pärast 2025. aastat," selgitas ta.

Venemaal endal vajalikku tehnoloogiat ning ligipääs rahastusele, mis võimaldaks neil oma LNG tootmisvõimsusi kasvatada, ei ole.

Kavandatavad sanktsioonid sunniksid Venemaad oma veeldatud maagaasi ärimudelit põhjalikult muutma – eriti tarnete osas, mida ta saadab Aasiasse läbi Euroopa, kus peamised ümberlaadimiskeskused on Hispaania, Belgia ja Prantsusmaa sadamad. Ilma vahepeatuseta nendes riikides peaks Venemaa saatma veeldatud maagaasi läbi Põhja-Jäämere Aasiasse, vajades selleks spetsiaalselt varustatud jäämurdjaid, mida tal aga napib, märkis väljaanne Politico esmaspäeval.