X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kersna: majade asemel tuleb investeerida õpetajatesse

Foto: Priit Mürk/ERR

Endine haridus- ja teadusminister Liina Kersna (Reformierakond) leiab, et Eestis läheb üldharidusele mõeldud rahast liiga vähe õpetajate palkadesse ja liiga palju hoonete investeeringutesse.

Rääkides "Terevisioonis" esmaspäeval alanud õpetajate streigist ja erimeelsustest valitsuse sees, ütles Kersna, et valitsus on üheskoos vastu võtnud riigieelarve, kus õpetajate palgatõusuks oli planeeritud suur summa, 31 miljonit eurot.

"Aga mina arvan ka, et veel 10 miljonit eurot selleks, et töörahu tagada ja jätkata arutelusid, kuidas pikemaajaliselt õpetajate palka tõsta, see oleks pidanud toimuma."

Küsimusele, kas haridusministeeriumi eelarve sees on need vajaminevad 10 miljonit eurot, mida väitis erakonnakaaslasest rahandusminister Mart Võrklaev, vastas Kersna, et Eesti maksumaksjad suunavad igal aastal suurusjärgus kuus protsenti SKT-st haridusse, millega ollakse absoluutses Euroopa tipus.

"Samas me näeme, et rahvusvahelistes võrdlustes on meie õpetajate palgad ühed kõige madalamad. Kui me vaatame sügavamalt sisse, kuhu see haridusraha läheb, siis suurusjärgus 40 protsenti lähebki üldharidusse. Veidi üle 20 protsendi alusharidusse ja veidi alla 20 protsendi kõrgharidusse. Ja kui me vaatame üldhariduse kulude struktuuri, siis meil läheb oluliselt vähem õpetajate palkadesse ja kaks korda rohkem investeeringutesse, kui on teiste riikide praktika."

Kersna sõnul on pikema aja vaates õpetajate palgaraha üldhariduse kulude sees olemas, aga natuke tuleks muuta kulude struktuuri.

"Ehk et me teeksime vähem investeeringuid majadesse ja suunaksime seda raha rohkem õpetajate palkadesse. Kasvõi viie protsendipunkti võrra seda struktuuri muuta ja meil oleks oluliselt rohkem raha õpetajate palkadeks."

Kersna tõi ka välja, et kogu Eesti haridusrahast läheb 1,3 miljardit kohalike omavalitsuste kaudu ning just omavalitsustel on määrav roll üld- ja alushariduse andmisel.

"Näiteks Uulu põhikooli direktor on kirjutanud, et kui tema koolini jõuaks kogu õpetajate palgaraha, mida riik on laste arvu pealt eraldanud kohalikule omavalitsusele, siis saaks ta kohe tõsta kõigi oma õpetajate palka 350 eurot. See on oluliselt rohkem, kui tänased streikijad nõuavad. See tähendab seda, et need koolid, kus on väga vähe õpilasi, aga peab olema õpetajaid, need koolid pandaks kinni."

Küsimusele, kas siis tõuseb sarnane pahameel kui Lääneranna vallas Metsküla kooliga, vastas Kersna, et kui tahetakse õpetajatele maksta väärikat palka, siis peab tegema valikuid.

"Majad ei õpeta lapsi, lapsi õpetavad motiveeritud ja professionaalsed õpetajad."

Kersna kordas veel kord, et on veendunud, et 10 miljonit eurot töötüli lahendamiseks selleks aastaks on võimalik leida.

"Ma väga loodan, et see raha leitakse, et saaks minna ühise laua taha. Aga kes mina olen, et tarkuse jumalanna Minervale nõu anda. See on valitsuse otsustada ja vastutada. Mina olin haridusminister sel ajal, kui pidime pandeemia tõttu koolid sulgema. Mäletan seda valu ja olen lugenud uuringuid, kui suur mõju oli sellel, kui me ei lase õpilastel koolis käia," sõnas Liina Kersna.

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Terevisioon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: