"Lisaks juba 2024. aastaks planeeritud õpetajate palgatõusuks ette nähtud 24 miljonile eurole, oli minu ettepanek haridusministrile kasutada sel aastal õpetajate 10-miljoniliseks täiendavaks palgatõusuks seda raha, mida HTM ei ole oma eelarves seatud eesmärkideks ära kasutanud," ütles Võrklaev ERR-ile.

Tema sõnul jäi HTM-il 2023. aastal kasutamata 14 miljonit eurot.

"Samal ajal planeeris HTM 14 miljonit samadeks tegevusteks 2024. aasta eelarves. HTM on 2023. aastal eelarve muutmisel eelmise aasta lõpus ise öelnud, et antud tegevusteks seda raha 2023. ega ka 2024. aastal ei kasutata, sest need tegevused dubleeriks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Seega on võimalik 2024. aastaks kui ka ilmselt 2023. aastal ülejäänud raha, kokku 28 miljonit, kasutada sel aastal vähemalt osaliselt õpetajate täiendavaks palgatõusuks," selgitas Võrklaev.

Samuti peab Võrklaev kasvavaks probleemiks eelarveaastate vahelisi ülekantavaid vahendeid, mis kasvavad päris kiirelt.

"See tähendab, et ministeeriumid on oma tegevusteks raha planeerinud, aga reaalselt seda kasutada ei suuda või on tegemist üleplaneerimisega või tegevustega, mida ei olegi vaja teha. 2022. – 2023. aastal oli HTM-il selliseid vahendeid 78 miljonit eurot. 2023–2024 ülekantavaid vahendeid teab HTM ise kõige paremini, kuid vaadates viimaste aastate trende, siis võib eeldada, et see summa on veelgi kasvanud," rääkis Võrklaev.

"Seda enam, et sõltumata korduvatest aruteludest valitsuskabinetis on selgunud, et lõppenud Euroopa Liidu rahastusperioodist on HTM-il jäänud kasutamata 11 miljonit eurot, mis nüüd jääbki haridusvaldkonda minemata, sealhulgas on osa sellest ka teadusarenduse raha," sõnas Võrklaev.

Samuti rõhutas Võrklaev taas, et võti soovitud palgatõusu jaoks on eeskätt haridusreformides. "Piirkondades, kus koolivõrk on korrastatud, on juba praegu õpetajate keskmine töötasu 120 protsenti keskmisest palgast või rohkemgi," lisas ta.

Esmaspäeval algas Eesti haridustöötajate tähtajatu streik.