"See on teadusvaldkonna raha, mis Jüri Ratase valitsuse ajal sai eraldatud rohepöörde keskuse tegemiseks. Selles on nii lühikest raha ehk investeeringu raha kui ka pikaaegset raha. Kuna seda roheinvesteeringute keskust ei plaanita, sest majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on rakendusuuringute keskus nüüd käimas, siis see teaduse raha jäi eelmisel aastal kasutamata ja selle teaduse raha me sellel aastal, 2024. aastal suunasime teaduse baasrahastusse, ülikoolidesse ja teadusgrantidesse," ütles Kallas ERR-ile.

"See sisuliselt tähendaks seda, et me võtame teaduselt uuesti raha ära ja sellega me tegelikult langeme ka alla ühe protsendi teadusrahastuses, mille tõttu ma ei ole sellega nõus," lisas ta.

Kallase sõnul oleks see ka seadusevastane, sest riigieelarve seadus ütleb, et ülekantavaid vahendeid tohib kasutada ainult sel eesmärgil, milleks nad algul eelarvesse on pandud.

"Kärpida teaduse baasrahastuse ja grandirahastuse raha selleks, et tõsta õpetajate palkasid, ei ole lihtsalt õige. See ei ole mõistlik," ütles Kallas.

Rahandusminister Mart Võrklaev tegi nii haridusministrile kui ka valitsusele ettepaneku, et õpetajate lisapalgatõusuks sel aastal saab kasutada raha, mida haridus- ja teadusministeerium (HTM) pole mullu oma eelarves seatud eesmärkideks ära kasutanud.

Kallas rääkis, et peab olukorra lahenduseks ikkagi 10,8 miljoni suuruse tänavuse aasta täiendava palgatõusu raha leidmist, mis tema sõnul lõpetaks ka streigi.

"Kuna rahandusminister siiski ei tulnud mingi muu ettepanekuga, kui sellega, et me võtaksime selle teaduse rahadest, siis me praegu tegeleme sellega, et me otsime võimalusi, kust see 10,8 miljonit võiks tulla. Preemiad on üks asi, mida on ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond välja pakkunud ja ma arvan, et see on õige," lausus haridusminister.

Kallas ütles, et leppis esmaspäeval õpetajate ametiühinguga kokku pikaajaliste läbirääkimiste alustamises ja reedel saadetakse kutse ka kohalikele omavalitsustele kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamiseks.

"Seal on ka kõik need reformid laual, millest ka peaminister eile "Aktuaalses kaameras" rääkis ja millest ma olen oma ministriks oleku ajal ise rääkinud," sõnas Kallas.

Võrklaev: jäetakse mulje nagu oleks minu soov teaduselt raha ära võtta

Rahandusminister Mart Võrklaev reageeris hiljem Kallase kommentaaridele ja ütles, et tema soov ei ole teaduselt raha ära võtta.

"Miskipärast on haridusminister takerdunud minu ühte heatahtlikusse ja konstruktiivsesse ettepanekusse õpetajatele selleks aastaks täiendava rahasumma (10 miljonit) "leidmiseks". Jäetakse jätkuvalt mulje nagu minu soov oleks teaduselt raha ära võtta. Raha puudumisel ei ole võimalik seda kuskilt "leida", see on alati valiku küsimus, kui on vahendeid on puudu, tuleb midagi ära jätta, sõltuvalt, mida peetakse prioriteetseks. Täpselt samasugused valikud tuleb teha lisaraha "leidmisel" igas valdkonnas ja need on sama rasked," rääkis Võrklaev.

"Oma ettepanekus viitasin võimalikule katteallikale, mida pole rahandusministeeriumi andmete järgi eelarves ära kasutatud. Rõhutan, tegu oli ettepanekuga. Kui haridusminister oma valdkonna rahakoti eest vastutajana näeb, et selle summa kasutamine pole mingil põhjusel võimalik, siis nii on. Liigume edasi ja otsime järgmise lahenduse," lisas Võrklaev.

Ministeeriumitelt preemia ära võtmist, et seda siis õpetajate täiendavaks palgatõusuks kasutada, nimetas rahandusminister populistlikuks.

Võrklaev kritiseeris haridusministrit hariduse reformikava liiga aeglase liikumise eest. "Valitsuse üheksa tegevuskuu jooksul pole reformikava valitsuskabinetti veel jõudnud. Endiselt on teema rääkimise tasandil. Minu konkreetne küsimus on, et millal tegudeni jõutakse?"