X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas: 10 miljonit ei lahenda õpetajate muresid

Foto: Siim Lõvi /ERR

Õpetajate selle aasta lisapalgatõusuks 10 miljoni leidmine ei lahenda õpetajate muresid laiemalt ning reformi vajaks kogu süsteem, ütles peaminister Kaja Kallas (RE) Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister".

Saatejuht Mirko Ojakivi küsis Kallaselt, miks ei suuda valitsus õpetajate palgatõusu küsimuses kokku leppida.

"Demokraatias ongi vaidlused, demokraatias on erinevad erakonnad, kellel on erinev maailmavaade, erinevad nägemused, kuidas asja lahendada. Demokraatias vaieldaksegi ja jõutakse siis kokkulepetele. Tegelikult on see seis selline, et probleem on olemas ja probleemi me oleme teadvustanud, sellepärast me ka koalitsioonilepingus oleme võtnud eesmärgiks 2027. aastaks õpetajate palka tõsta 120 protsendini Eesti keskmisest. /.../ Valitsusena me tahaks seda lahendada moel, et tekiks võimalikult palju võitjaid ja vähe kaotajaid," vastas Kallas.

Kallase sõnul on kriisi võimalik lahendada kahel moel. "Esimene on juba praegu tegeleda reaalsete katteallikate otsimisega, sest palga tõstmine on püsikulude suurendamine, mis peaks olema kaetud katteallikatega. Aga neid ei saa otsida ega ka leida paari päevaga, vaid tähtis on kokku leppida protsessis, kuidas me sinna jõuame," rääkis Kallas.

Teine variant on Kallase sõnul maandada lühiajalist survet lisarahaga ehk 10,8 miljoni euroga, mis kataks õpetajate 2024. aasta täiendava palgatõusu. "Anda seda valuvaigistit või panna see plaaster peale, aga olemuslikult see seda probleemi ju ei lahenda ilma mingi reformiplaanita," sõnas Kallas.

"Me püsikulusid ei saa võtta juurde olukorras, kus meil on 430 miljoni euro ulatuses vaja leida täiendavaid tuluallikaid või kärpekohti," lisas ta.

"Meie eesmärk on see, et 2027. aastaks õpetaja saaks 120 protsenti, et meil oleks õpetaja ülekoormuse teemad reguleeritud, neil oleks karjäärimudelid paigas. Ja see tähendab seda, et kui me praegu ei suuda vastata küsimusele, kuhu raha süsteemis läheb, siis ei ole ju õige sinna süsteemi raha lihtsalt peale valada, kui me endiselt ei tea, et see õpetajateni jõuab," rääkis Kallas.

Reformierakonna koalitsioonipartnerid Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on öelnud, et kõne all olev 10,8 miljonit eurot on leitav.

"Küsimus ei ole 10 miljonist, seda me rääkisime ka eile koalitsiooninõukogus. 10 miljonit tuleb leida igal aastal, see tähendab seda, et sellel peavad olema püsivad katteallikad. Teiseks mina ei ole olnud selle vastu, vastupidi," sõnas Kallas.

Kallase sõnul saaks selle raha võtta vaid haridusministeeriumi eelarvest.

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) tegi nii haridusministrile kui ka valitsusele ettepaneku, et õpetajate lisapalgatõusuks sel aastal saab kasutada raha, mida haridus- ja teadusministeerium (HTM) pole mullu oma eelarves seatud eesmärkideks ära kasutanud.

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütles selle peale, et see raha on suunatud teaduse baasrahastusse ja grantideks.

Saatejuht Ojakivi küsis, miks tahab Reformierakond ära võtta raha teaduselt ja anda selle õpetajatele.

"See nüüd ei vasta jälle tõele," vastas Kallas. "Kui meil on ministeeriumitest need üle kantavad vahendid, mida aastast aastasse kantakse n-ö üle ja ei kasutata. See oli see ettepanek, mida rahandusminister tegi," sõnas Kallas.

Kallas andis mõista, et valitsuse sotsiaaldemokraatidest ministrid, kes avalikkuse ees häälekalt õpetajaid toetavad, tegelikult valitsuskabinetis streigi ärahoidmiseks reaalseid samme ei astunud ning ei liikunud raha leidmise suunas. "Sõnades võib väljendada igasuguseid asju. Seal laua ümber konkreetselt seda ei olnud jah," ütles peaminister.

"Poliitikutel on väga tihti nii, et kaamerad panevad inimesed hoopis huvitavamalt käituma," lisas ta.

Samas tõdes Kallas, et sotsiaaldemokraatide hallatavates ministeeriumites ongi suur ja pidev rahapuudus.

Kallase sõnul ei ole ta kindel, et pärast 10 miljoni leidmist saabuks koolidesse töörahu. "Kas saabuks? Kui kuulata õpetajate muresid, siis ülekoormus on põhiline, miks õpetajad töölt lahkuvad, karjäärimudelid on asjad, miks noored ei lähe seda õppima. See ju ei lahenda olukorda," lausus Kallas.

Haridustöötajate liidu miinimumnõue on, et sel aastal tõuseks õpetajate alampalk 1835 euroni, mis tähendaks riigieelarvele lisakulu ligi 10 miljonit eurot.

Samuti soovivad haridustöötajad riigiga pikemaajalist kokkulepet, mis tagaks 2027. aastaks õpetajate keskmiseks palgaks 120 protsenti riigi keskmisest palgast.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Allikas: Intervjueerisid Mirko Ojakivi ja Arp Müller

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: