ÜRO asepeasekretär poliitika ja rahutagamise alal Rosemary DiCarlo ütles, et maailmaorganisatsiooni käsutuses olevail andmeil on põhjust ukrainlastest sõjavangide käekäigu pärast Venemaal muret tunda küllaga.

"2022. aasta veebruarist peale on ÜRO intervjueerinud rohkem kui 280 ukrainlasest sõjavangi, kes naasid Venemaalt vangistusest. Alles möödunud nädalal intervjueerisid meie kolleegid Ukraina Inimõiguste Seiremissioonist 31 sõjavangi, kes naasid kodumaale jaanuari alguses. Mida me nendes intervjuudes kuulsime, on kohutav," rääkis DiCarlo.

Ukraina sõjavangide sugulaste hinnangul tahab Venemaa äsjase teatega sõjavange vedanud transpordilennuki allakukkumisest ainult mängida sugulaste niigi äravaevatud närvidel. Sugulased pole oma lähedastest juba kuude kaupa midagi kuulnud. Juhtum lennukiga aga tekitab hirmu, et agressorriik võib sõjavange lihtsalt tappa.

"Ei ole enam jõudu pisaraid valada, selline on olukord. Aga kõige hullem on, et igaüks ootab uut vangide vahetuse algust. Pärast viimast vahetust lootis igaüks, et nüüd see algab jälle, sest nagu me ütleme, nagu me alati oleme öelnud, see on meie peamine üleskutse ja me tahame saavutada, et maailm ärkaks ning saaks aru, et vangipõli ei taga kellelegi elu," rääkis Azovstali kaitsjate perekondade esindaja Jevgenia Sõnelnõk.

Mõlemad sõdivad pooled hoiavad sõjavangide arvu saladuses, ent sõltumatute allikate andmeil on Venemaal vangis umbes 4000 Ukraina sõdurit, kellest 1500 on Mariupoli Azovstali tehase kaitsjad.