X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 691. päev: Ukraina lasi Aasovi mere kohal alla haruldase lennuki A-50

{{1705290360000 | amCalendar}}
Vene A-50 õhuradarlennuk
Vene A-50 õhuradarlennuk Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/EVGENIA NOVOZHENINA

Ukraina sõjaväelased lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50, samuti sai tabamuse pommitaja Il-22, teatas Ukraina relvajõudude juht Valeri Zalužnõi. Venelased jätkavad katseid Avdijivkat ja Novomõhhailivkat vallutada.

Oluline 15. jaanuaril kell 20.50:

- Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50;

- Ukraina peastaap: olukord Lõuna- ja Ida-Ukrainas on keeruline;

- Venelased jätkavad katseid Avdijivkat ja Novomõhhailivkat vallutada;

- SBU tabas Ukraina energiataristu ründamist ette valmistanud wagnerlase;

- Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas;

- ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks;

- Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud.

Ukraina peastaap: olukord Lõuna- ja Ida-Ukrainas on keeruline

Ukraina peastaabi teatel toimus viimase ööpäeva jooksul 86 sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel. Peastaabi sõnul on olukord Lõuna- ja Ida-Ukrainas keeruline.

Avdijivka suunal ründas Venemaa 31 korda ja Lõmani suunal 12 korda. Samuti ründasid Vene väed 18 korda Siverski suunal, 11 korda Marjinka suunal, kuus korda Bahmuti suunal, kaks korda Zaporižžja suunal ja kaks korda Kupjanski suunal.

Lisaks ründasid Vene väed üks kord Hersoni oblastis Dnepri jõe okupeeritud idakaldal, kus Ukraina väed säilitavad jätkuvalt sillapead.

Samuti teostas Venemaa 31 õhurünnakut, ühe raketirünnaku ning tulistas 51 korda mitmikraketiheitjatest Ukraina sõdurite positsioonide ja Ukraina asulate pihta.

Ukraina relvajõud lasid Aasovi mere kohal alla lennuki A-50

Ukraina sõjaväelased lasid pühapäeva õhtul Aasovi mere kohal ilmselt alla Venemaa haruldase patrull- ja varajase eelhoiatuslennuki A-50, samuti sai tabamuse lendav juhtimispunkt Il-22, teatasid Ukraina allikad. 

Sellest kirjutas oma Telegrami kanalis rahvasaadik Juri Mõsjagin.

"Ukraina üksused tulistasid umbes kella üheksa ajal õhtul Aasovi mere kohal kahte Venemaa relvajõudude lennukit A-50 AWACS ja Il-22," kirjutas rahvaesindaja.

Mõsjagini sõnul üritas Il-22 jõuda lähimale lennuväljale, kuid kadus Kertši piirkonnas radarilt.

Seejärel teatas Ukraina vabatahtliku Lõunaarmee kõneisik Serhi Bratšuk, et tema allikad fikseerisid A-50 kadumise radariekraanidelt Aasovi mere piirkonnas ja Il-22 allatulistamise.

"Esialgsetel andmetel on info kinnitust leidnud ja seega ootame õhujõudude kommentaare. Kui rääkida lennukitest A-50, siis neid toodeti vaid umbes 30 ühikut," lisas Bratšuk Telegramis.

Õhuradarlennukeid nagu Vene A-50 on vaja õhuruumi kontrollimiseks, mille raames on vaja tuvastada õhusihtmärke ning koordineerida ja juhtida hävituslennukeid. Peale õhusihtmärkide saab sellise lennukiga jälgida ka maapealseid sihtmärke nagu radarid. Sellel lennukil on ka oluline roll Vene raketirünnakute koordineerimisel.

Ka Vene sõjablogijad väitsid, et lennuk Il-22 sai kahjustada. Lennuk suutis maanduda, kuid selle pardal oli hukkunuid. Vene inforuumis levivad väited, et lennuki võis alla lasta Venemaa õhutõrje.

Hiljem selgus, et Il-22 siiski jõudis Vene lennuväljale, kuid kahjustuste tõttu pole see enam kasutuskõlblik, kirjutas Ukraina õhujõudude pressiesindaja Juri Ihnat.

Kahjustatud Il-22 Vene lennuväljal Anapas. Autor/allikas: FACEBOOK/JURI IHNAT

Venelased jätkavad katseid Avdijivkat ja Novomõhhailivkat vallutada

Vene vägi annab Tauria suunal juba kolmandat päeva innukalt õhulööke, püüdes vallutada Avdijivkat ja Novomõhhailivkat, ütles Ukraina Tauria väerühma pressiesindaja Oleksander Štupun.

"Vaenlane on kõige innukam Avdijivka ja Novomõhhailivka suunal. Eelkõige üritab ta piirata sisse Avdijivkat ja nüüd on tal eesmärk – üritab siseneda Novomõhhailivkasse, et see täielikult enda kätte haarata," rääkis Štupun telesaates.

Kõneisik märkis, et venelased on korraldanud kolm päeva järjest innukalt õhulööke, viimase ööpäeva jooksul 41 korda. Nad jätkavad ka ägedat ründe- ja pealetungioperatsiooni – pühapäeval, 14. jaanuaril oli 51 kokkupõrget.

"Nad kasutavad taas soomukeid. Kui rääkida keskmisest päevasest kokkupõrgete arvust, siis Tauria väerühma vastutusalas on see nädal aega püsinud umbes poolesaja kandis. Ja enamik kokkupõrkeid on Avdijivka ja Marjinka suunal," sõnas ta.

SBU tabas Ukraina energiataristu ründamist ette valmistanud wagnerlase

Lääne allikate andmetel on Venemaal vähem kui 10 sellist lennukit. Üks selline lennuk maksab umbes 330 miljonit dollarit. A-50 võeti kasutusele 1984. aastal.

Ukraina julgeolekuteenistus tabas mitmejärgulise erioperatsiooni käigus Wagneri eraväe võitleja, kelle Vene sõjaväeluure saatis Ukrainasse diversiooni korraldama.

SBU veebilehe esmaspäevase teate kohaselt sai ta ülesandeks minna Valgevenest Rivne oblastisse koordineerima Venemaa õhurünnakuid Ukraina energiataristule. SBU sai Venemaa plaanist teada sabotööri Valgevenes viibimise ajal.

Ukraina eriteenistus dokumenteeris sealtpeale järk-järgult tema kuriteod alates piiri ületamisest kuni Ukrainasse diversioonipaika jõudmiseni.

Kurikael peeti kinni, kui ta üritas kinnitada Kiievi linnastut elektriga varustavate liinide tugedele GPS-andureid. Sissetungijad soovisid korraldada nende "majakate" signaalide põhjal energiarajatistele rünnaku, sh kamikaze-droonidega Shahed.

Uurimine tuvastas, et kinni peeti Valgevene kodanik, kes kuulub Venemaa sõjaväeluure koosseisu. Aastatel 2014–2017 kuulus ta Donbassi sissivabariikide võitlejate hulka ning osales Ida-Ukrainas seadusliku võimu vastastes lahingutes.

Venemaa täiemahulise sissetungi alguses liitus võitleja Venemaa Wagneri eraväega, tungis selle ridades Donetski oblastisse Bahmuti ja selle lähedal asuvatesse küladesse. Seejärel naasis ta Valgevenne, kus sai Venemaa sõjaväeluure juhendajalt ülesande valmistada Ukraina piirialal ette diversioone.

Vene võimud kavandavad uusi piiranguid kaotuste varjamiseks Ukrainas

Venemaa võimud kavatsevad kehtestada mitmeid uusi piiranguid muu hulgas avalikule teabele juurdepääsul, et varjata oma armee tegelikke kaotusi Ukrainas, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN tuginedes Rahvusliku Vastupanu Keskuse informatsioonile.

Keskuse allikate andmetel tehti pensionifondile kiiremas korras korraldus salastada Ukraina sõjaosalistele ja nende peredele tehtud sularahamaksete andmed.

Pensionifondi piirkondlikud filiaalid Kurski, Brjanski ja Belgorodi oblastis on juba saanud kirjad juhistega lõpetada vallutussõjas osalejatele ja nende peredele rahalise toetuse määramise teabe üleslaadimine ühtsesse sotsiaalkindlustuse infosüsteemi võrgustikku. 

Keskus märkis, et Venemaa võimud rakendavad selliseid meetmeid, kuna lähenevad presidendivalimised ja kardetakse, et tõesed numbrid toovad kaasa Vladimir Putini vastaste meeleolude kasvu.

ISW: Venemaa valmistub uueks pealetungiks

Venemaa valmistub uueks pealetungiks, kuid laiaulatuslik läbimurre rindel pole kuigi tõenäoline, vahendas Sõjauuringute Instituut (ISW). 

Venelased alustavad pealetungi lähinädalate jooksul, kui maapind on külmunud ja on sõjatehnikale läbitav. 

Üks Vene blogija väitis, et venelased suudavad korraldada lokaalseid taktikalisi manöövreid, kuid olulist läbimurret tõenäoliselt ei tule. Ka ISW hindas, et Vene väed ei saavuta olulist läbimurret. 

Venemaa on mõistnud vangi üle 200 Ukraina sõjavangi

Venemaa teatas esmaspäeval, et on mõistnud pika vanglakaristuse enam kui 200 Ukraina sõjavangile, kellest osa on mõistetud vangi eluks ajaks.

Venemaal on vangis teadmata arv, kuid ilmselt tuhandeid Ukraina sõdureid, kellest paljud langesid vangi 2022. aastal Mariupoli piiramise ajal. Kiiev ja rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid on nimetanud Venemaa kohtupidamist sõjavangide üle ebaseaduslikuks.

"Üle 200 Ukraina sõjaväelasele on mõistetud tsiviilisikute tapmise ja sõjavangide väärkohtlemise eest pikad vanglakaristused," ütles Venemaa Juurdluskomitee ülem Aleksandr Bastrõkin usutluses riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti.

Bastrõkin lubas, et Moskva jätkab pingutusi Ukraina sõjaväelaste, sealhulgas "kõrgete ametiisikute", vastutuselevõtmiseks.

Paljusid Ukraina sõjavange hoitakse okupeeritud Ida-Ukrainas, osa on viidud Venemaale. Bastrõkin ei täpsustanud, kas Ukraina sõjaväelased mõisteti vangi Venemaal või okupeeritud Ukrainas.

Venemaa riiklik väljaanne RT teatas viitega juurdluskomitee allikale, et 242 sõdurile on mõistetud karistus okupeeritud aladel.

Zelenski sõnul on aasta algus Ukrainale jõudu ja võimalusi lisanud

Ukraina saab rohkem droone, rakette ja elektroonilist sõjavarustust, teatas president Volodõmõr Zelenski oma pühapäevases õhtupöördumises rahva poole. 

"Selle aasta esimesed kaks nädalat on Ukrainale juba jõudu ja võimalusi lisanud. Meie sõduritele on uued toetuspaketid. Väga vajalikud kokkulepped relvade ja mürskude ühiseks tootmiseks ja eriti tundlik teema on droonid. Rohkem droone. Valmistame ette järgmist head uudist õhutõrje osas. Rakettidest ja elektroonilisest sõjapidamisest tuleb veel eraldi juttu," rääkis riigipea.

Zelenski lisas, et Ukraina suurendab aktiivselt ka oma suurtükiväe tootmist.

"Ukrainal on piisavalt potentsiaali selle raske sõjatee läbimiseks. Meil on potentsiaali maailma ühendada. Meil on potentsiaali võita. Peaasi on uskuda endasse. Ja uskuda Ukrainasse," ütles president.

Zelenskõi külastab esmaspäeval Šveitsi, teatas tema kantselei. Teade tuli mõni tund pärast seda, kui Prantsusmaa ja Saksamaa kinnitasid oma jätkuvat toetust Ukrainale sõjas Venemaaga.

"Oleme täielikult ühel meelel, et me peame ukrainlasi toetama nii kaua kui vaja," ütles Prantsuse välisminister Stéphane Séjourné koos Saksamaa välisministri Annalena Baerbockiga Berliinis ajakirjanikele.

"Me jääme Ukraina poolele, kuni Venemaa on Ukraina territooriumilt tagasi tõmbunud," toonitas Baerbock.

Séjourné'i visiit Saksamaale toimus päev pärast seda, kui välisminister sõitis Kiievisse, et kohtuda Zelenskiga, mis oli tema esimene ametlik reis uues ametis ja saatis järjekordse selge signaali rahvusvahelisele üldsusele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 980 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 370 980 (võrdlus eelmise päevaga +980);

- tankid 6089 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 11 322 (+20);

- suurtükisüsteemid 8771 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 958 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 650 (+2);

- lennukid 329 (+0);

- kopterid 324 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 6865 (+4);

- tiibraketid 1815 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 698 (+31);

- laevad / paadid 23 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 1356 (+3).

Toimetaja: Karl Kivil

Allikas: The Kyiv Independent/BNS/ISW

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: