Kent Raju: kokku aitaks hoida tõhusam tarkvara
Personalikulude kärpimine on viimane võimalus, kokkuhoiukohti leiab avaliku sektori info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahendustest, kirjutab Kent Raju.
Ajal, mil riik otsib kokkuhoiukohti, tuleks abi otsida sellest, mis on meie riigi tunnuseks ja kroonijuveeliks olnud juba viimased aastakümned: infotehnoloogiast. Ainult et seekord veidi teise nurga alt.
Selle asemel, et arendada ja juurutada lisasüsteeme, tuleks fookus pöörata juba vajadusi katvate süsteemide optimeerimisele. Kas kunagi juurutatud lahendused on ka praegu hinnates riigi jaoks parimad või on need kasutusel eeskätt sel põhjusel, et on alati kasutusel olnud? Kas näiteks avaliku sektori elektroonilised dokumendihaldussüsteemid on ikka kaasaegsete mõistlikumate hinnamudelitega? Millal tegi riik selles valdkonnas viimase turu-uuringu, et leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega teenus?
Palgakulu on organisatsioonides ikka peamine kuluartikkel ja seetõttu on väga lihtne pöörata tähelepanu esmalt sellele. Kui raha pole siis laseme inimesed lahti, jätame ära preemiad ja suvepäevad. Aga inimesed, eriti riigi vaates, peaksid olema hoitud ning viimane kokkuhoiukoht, mille kallale minnakse.
Õpetajaid on umbes sama palju kui ametnikke ja igas suguvõsas ning paljudes perekondades on vähemalt üks, kui mitte mitu neist. Vastandada ametnikke ja õpetajaid pole mõistlik, mõlemad grupid panustavad ühiskonda paljuga, mis pole lihtsalt alati silmanähtav, ja ärge unustage, et proportsionaalselt puudutavad need töökohad rohkem naisi.
Jättes inimesed tööta ja kindlustundeta luuakse hea pinnas vaimse tervise probleemidele ning majanduslikultki on nõnda ju vähem neid, kel oleks aktiivselt võimalusi tooteid ja teenuseid tarbida, maksutulu tõsta ning omakorda Eesti ettevõtete käekäiku panustada. Paljud poliitikud ei pea kõrgel kohal vastu isegi üht valimistsüklit, aga leidub ametnikke, kes on teinud oma tööd 20 aastat. Rääkimata õpetajatest kellest staažikamad õpetavad üle põlvkondade nii vanemaid kui ka nende lapsi.
Seega jätame vallandamised viimaseks abinõuks ja tuleme tagasi IKT-lahenduste juurde. Neisse panustatakse suurelt ning paljud legacy süsteemid on kasutusel inertsist ning kallite lepingutega ning aegunud kasutajaliidestega.
Kui mõni lahendus 15 või ka viis aastat tagasi kasutusele võeti, võis põhjus olla selles, et tegemist oli ainsa pakkumisega turul või lausa spetsiaalselt loodud tarkvaraga. Mõlemal juhul oli pakkuja seega küllalt monopoolses seisus, et küsida hinda, mis – turgu teades – ei olnud kindlasti nii soodne kui ka mõistlikult teenides pakkuda oleks saanud. Need lepingud jäävad aga üles ning kui keegi neid hinna osas üle vaatab, siis eeskätt ikka teenuse osutaja, mitte riik. Ning mitte soodsamaks, vaid kallimaks.
Just viimase aasta jooksul on inflatsioon paljudele nii põhjus kui ettekääne olnud, et hindu sageli olulisel määral ülespoole korrigeerida. Samal ajal toimub juba mõne aasta jooksul tarkvaraturul olulisi muutusi ning nii Eesti kui ka välismaised teenuseosutajad toovad turule hulga modernsema lähenemisega loodud lahendusi. Seda alates kasutajaliidesest kuni hinnastamiseni.
Kokkuhoid on riigile või organisatsioonile kohene, pikaajaline (tegemist pole harilikult ühekordse ostu, vaid teenuslepinguga) ning mitmekihiline. Nimelt võimaldavad moodsamad tarkvarasüsteemid, mille loomisel on rakendatud kogenud kasutuskogemuse spetsialiste, töötada märksa efektiivsemalt. See tähendab säästetud aega, mis riigi tasemel kasutajate rohke arvuga läbi korrutades annab olulise efektiivsuse tõusu ja kui riik on efektiivsem, on sellel positiivne mõju ka kõigile riigis tegutsevatele ettevõtetele ning inimestele.
Säästes tõhusama tarkvara abil iga päev kasvõi viis minutit, oleks 30 000 töötaja puhul igapäevane ajavõit riigi jaoks enam kui 300 kaheksatunnist tööpäeva. Tõhusa tarkvara abil on see võit kindlasti suurem kui viis minutit päevas ning seda lisaks juba võidetud soodsamale hinnale.
On mõistetav, et mida suurem organisatsioon, seda enam selliseid pimenurki leidub, aga selgelt on näha, et suuremadki eraettevõtted on need kokkuhoiukohad juba tuvastanud ja vaatavad väga kriitiliselt ja efektiivselt oma teenuslepinguid üle. Viimane aeg on riigil teha seda sama.
Toimetaja: Kaupo Meiel