X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Holger Haljand: koos andmesidemahtudega kasvavad ka küberriskid

Holger Haljand
Holger Haljand Autor/allikas: Erakogu

Kuigi interneti esimene võidukäik ühiskonnas jääb juba umbes veerandsajandi taha, ei näita globaalse andmesidevõrgu areng kaugeltki raugemise märke. Iga järgnev aasta toob kaasa kahekohalise kasvuprotsendi tarbitud andmesidemahtudes. Koos sellega kasvavad ka küberruumis varitsevad ohud ja vajadus riske maandada, kirjutab Holger Haljand.

Eesti telekommunikatsioonisektor käib ülejäänud maailmaga igati sama sammu ja nõudlus veelgi parema ja kiirema ühenduse järele kasvab katkematult. Viimase nelja aastaga (2019-2023) on Telia võrkudes (nii mobiili- kui ka interneti püsivõrgus) liikuvad andmemahud suurenenud üle kahe korra ning alates 2015. aastast on toimunud ainuüksi mobiilivõrgus koguni 20-kordne andmemahtude kasv.

Mis loob nii kiire kasvu? 2023. aasta Ericsson Mobility raport toob välja kolm tegurit, mis toetuvad internetiühenduste järjest suurenevale mahujanule. Esmalt on meie käsutuses järjest võimekamad seadmed, mille iga uuendusega areneb see, kuidas ja kus me neid kasutame.

Teisena mängib olulist rolli järjest suurema mahuga sisu, olgu selleks siis voogedastuskeskkonnad või videokoosolekute rakendused, mida tarbitakse kodudes ja kontorites.

Kolmas komponent on võrgu järjest arenevad võimalused. Interneti puhul on endiselt suurima potentsiaaliga optilise kaablivõrgu suutlikkus. Lähiaastatel on kogu Euroopas oluliseks muutuseks vaskkaablite asendamine optilise võrguga. Nüüdseks on olemas ka lahendus olukordadeks, kus kaabli väljaehitamine oli liialt kallis või tehniliselt võimatu, selleks saab kombineerida fiksvõrku üle õhu leviva uue põlvkonna 5G mobiilivõrguga.

Mobiilivõrku kasutavate seadmete hulk kasvab kordades kiiremini kui näiteks uute klientide lisandumine. Siin mängivad taaskord suurt rolli ettevõtted, mille tegevused muutuvad automatiseerimise ja digitaliseerimise tulemusel järjest enam võrgupõhiseks.

Võrguliikluse eri dimensioonid

Lisaks inimeste ja organisatsioonide aktiivsele digielule on asjade internetil võrguliikluse kasvus aina suurem roll, kuigi selle valdkonna tegelikku mastaapi ning kasutegurit meist enamik ei tunneta. Kui alguses maaliti asjade internetist pilt, mille järgi kõik meie kodumasinad hakkavad omavahel suhtlema (külmkapp räägib, milline toiduaine on otsakorral), siis tegelik kasutusvaldkond on kujunenud märkamatult mugavuselemendiks.

Tihtipeale võtame juba iseenesest mõistetavana, et autoga parklasse jõudes avaneb automaatselt tõkkepuu, et saame oma telefoni abil juhtida ja jälgida oma koduseid seadmeid, näiteks robotmuruniidukit, küttesüsteeme, sauna ja valvekaamerat, või et meie elektri- ja gaasiarvestid edastavad igakuiseid näite ilma inimese sekkumiseta.

Elustiil on muutunud sedavõrd tempokaks, et samaväärset mugavusteenust soovitakse kõigisse seadmetesse, nii telefoni, koduarvutisse kui ka telerisse. Seeläbi kasvavadki mahud interneti püsivõrkudes ja mobiilivõrkudes.

Lähiaastatel läheb telekommunikatsioonifirmadel oluline osa ressursse mobiilside uusima põlvkonna ehk 5G võrgu rajamisse. 5G täielikku potentsiaali pole Eesti kliendid veel näinud, kuna võrgu arendamine on alles käimas ning uusi kasutusvõimalusi ja 5G tehnoloogia toel toimuvat arenguhüpet tunneme alles lähiaastatel. Praegu loome selleks eeldusi.

Ericssoni hinnangul suureneb ülemaailmne 5G kasutajate arv 2029. aastaks kokku 5,3 miljardini ning mobiilse interneti keskmine kasutusmaht tarbija kohta kerkib tänaselt 21 gigabaidilt 56 gigabaidini kuus. Selle aluseks on prognoos, et 5G võrk saavutab maailmas 85-protsendilise katvuse. Eestis jõuame selleni ilmselt juba oluliselt varem.

Aktiivse kasutusega kasvavad ka riskid

Interneti võidukäigul on ka varjukülgi, neist suurim turvalisuse küsimus. Kui meie tänavatel võib üldjuhul olenemata kellaajast julgelt ringi liikuda, kartmata langeda kuriteo ohvriks, siis sama ei saa kahjuks öelda digiruumi kohta.

Ühelt poolt on vaja pidevalt parandada inimeste ja ettevõtete teadlikkust, teisalt aga välja töötada reaalseid lahendusi erinevate petuskeemide ja küberrünnakutega võitlemiseks. Riigi Infosüsteemi Ameti andmetel moodustavad hetkel suurema osa Eesti kasutajate küberriskidest eraisikute vastu suunatud õngitsuslehed, mille puhul aitab riske maandada eeskätt kõrgem teadlikkuse tase.

Järgnevatel aastatel prognoosime suurt kasvu organisatsioonide vastu suunatud pahavara kasutamisele ja erinevatele küberrünnakutele, mis mõjutavad kogu ühiskonna toimimist ja toimepidevust. Selliste rünnakute tähtsus ajas vaid kasvab, olles korrelatsioonis digitaalse eluolu mõõtmete ja mahtudega.

Toimepidevuse tagamine nii küberruumi kui ka füüsilise maailma tormituultes on midagi, mis võtab järgmisel kümnendil väga suure tüki telekomivaldkonna investeeringutest ning määrab, keda peetakse usaldusväärseks ja kvaliteetseks teenusepakkujaks.

Inimeste ootus, et tuba oleks soe, kraanist jooksev vesi puhas ja andmeside toimiks tõrgeteta, jääb muutumatuna kehtima ka järgnevateks aastakümneteks.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: