X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kirjastuste liit soovib õpikute paljundamise eest suuremat hüvitist

Tallinna ühisgümnaasiumi lapsed 1. septembril.
Tallinna ühisgümnaasiumi lapsed 1. septembril. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Eesti kirjastuste liit ei ole rahul praeguste paljundushüvitistega ja soovib, et justiitsministeerium suurendaks selleks ette nähtud summat praeguselt 73 000 eurolt aastas 600 000 euroni, mis jaguneks võrdselt autorite ja kirjastajate vahel.

Kirjastajad levitavad haridusasutustele õpikuid, töövihikuid ning teatmekirjandust, kust õpetajad ja õppejõud saavad kopeerida materjale, maksmata nende eest autoritasu, sest see käib autoriõiguse seaduse järgi vabakasutuse erandi alla.

Samas ütleb seadus, et ka teose vabakasutuse puhul on autoril ja kirjastajal õigus saada õiglast tasu ning selleks ongi ette nähtud paljundushüvitis. Selle väljamaksmisega tegeleb autorihüvitusfond – sama asutus, mis maksab ka laenutushüvitisi.

Sellel nädalal pöördus kirjastuste liit justiitsministeeriumi poole, sest nende hinnangul on paljundushüvitise suurus võrreldes laenutushüvitisega ebaproportsionaalselt väike.

Kirjastuste liidu tegevjuht Kaidi Urmet ütles ERR-ile, et kuna haridusasutused kasutavad teoseid autoritele ja kirjastajatele tasu maksmata, jääb neil saamata tulu, mida nad muidu litsentitasuna saaksid. Õiglane tasu, mida seadus teose vaba kasutuse eest ette näeb, ei ole aga fikseeritud.

Autorihüvitusfondi laenutushüvitise maht, mis püsis 14 aastat sümboolsel tasemel, kasvab alates 2024. aastast miljoni euro võrra ja see on Urmeti sõnul suurepärane, kuid seetõttu on laenutus- ja paljundushüvitise proportsioonid paigast läinud.

"Paljundushüvitist on võimalik samamoodi saada kirjastajatel ja autoritel, see jaguneb 50 ja 50 protsenti. Eelarve tuleb riigieelarvest," selgitas ta.

Kui kuni 2022. aastani olid proportsioonid tema sõnul sellised, et paljundushüvitisteks kulus 37 protsenti ja laenutushüvitisteks 63 protsenti hüvitiste eelarvest, siis nüüd, mil eelarve on muutunud, jääb paljundushüvitisteks vaid umbes üheksa protsenti ja 91 protsenti kulub laenutushüvitisteks.

"Meile tundub, et see eelarve vajab nüüd uuesti ülevaatamist või läbirääkimist ja selleks tegime ettepaneku justiitsministeeriumile, kes on praegu avanud autoriõiguse seaduse väljatöötamiskavatsuse. Ehk meile tundus, et praegu, kui see seadus on just arutluse all, on just õige aeg arutleda ka sellesama paljundushüvitise üle," tõdes Urmet.

2022. aastal arvestati paljundushüvitisteks ligikaudu 73 000 eurot, mis jagunes autorite ja kirjastuste vahel pooleks. Nüüd aga tegi kirjastuste liit ministeeriumile ettepaneku, et see summa kasvaks märkimisväärselt.

"Panime sellise hinnangulise käibenumbri kokku, mille alusel sai arvestatud, et mõistlik või õiglane tasu paljundushüvitise eest autoritele ja kirjastustele oleks 600 000 eurot," sõnas Urmet. "Need on hinnangulised arvestused. Oleme valmis arutlema ministeeriumi esindajatega, mismoodi see õiglane arvestus võiks ka nende nägemuses välja näha ja missugused oleksid need õiged meetodid, kuidas seda tasu maksta."

Ta lisas, et kui eelarvet ei ole võimalik suurendada, on ka teisi kaalumisväärilisi variante. Näiteks tõi liit oma kirjas välja, et luua võiks seadmelõivusüsteemi, mis sarnaneks erakopeerimistasu süsteemile. Sellisel juhul tuleks paljundushüvitis paljundusseadmete, nagu printerite, arvutite ja telefonide müügist ning õppe- ja haridusasutustele jääks vabakasutuse erand alles – nemad paljunduse pealt mingit koormist kandma ei peaks.

Viimase variandina pakkus kirjastuste liit välja litsentsitasude maksmise. See oleks võimalustest kõige aja- ja töömahukam, sest koolid peaksid hakkama midagi kopeerides või paljundades selle kohta aru andma ning tasu arvestama.

"See on võib-olla kõige äärmuslikum variant, aga meie eesmärk on avada sel teemal arutelu, me tahaks, et olukord oleks õiglasem ka kirjastajate ja autorite suhtes," ütles Urmet.

Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Elisabet Mast ütles, et kirjastuste liidu ettepanek laekus justiitsministeeriumisse tagasisidena autoriõiguseseaduse parendamise väljatöötamiskavatsusele, millele kogutakse huvirühmade tagasisidet kuni 5. veebruarini, pärast mida hakatakse saabunud ettepanekuid analüüsima ja võimalikke muudatusi huvirühmade ja partneritega kaaluma.

"Sestap ei saa me praegu veel selle konkreetsete muudatusettepaneku kohta kommentaare anda," sõnas Mast.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: