Euroopa Liidu riikide suursaadikud tegid esmaspäeval suure sammu edasi Venemaa külmutatud varade ehk mitmesaja miljardi euro kasutamisele võtmisel Ukraina heaks. Esialgu otsustati ära, et Belgias asuvas Eurocleari nimelises asutuses hoiul olevalt 180 miljardilt eurolt teenitav intressitulu läheb Ukrainale.

Kuidas mehhanism täpselt välja näeb, selle kohta peab nüüd järgmise ettepaneku tegema Euroopa Komisjon.

"Komisjon ja kõrge välisesindaja on valmis järgmist sammu ette valmistama nii kiirelt kui võimalik," lausus Euroopa Komisjoni kõneisik Christian Wigand.

Kuigi Venemaa hiiglaslike varade kasutamine võib kõrvalt vaatajale tunduda lihtne ja õiglane, siis Euroopa Liidu seaduste rägastikus pole see üldsegi mitte lihtne. Eelkõige tuli kindlaks teha, et Venemaa ei suudaks seda kohtus vaidlustada.

"Kujutage ette, et me otsustame poliitiliselt, et anname Ukrainale miljardid, aga kuue kuu pärast on meil juriidiline otsus, mis ütleb, et me ei tohi neid anda. Kes maksab selle eest? Kas Ukraina annab siis raha tagasi Venemaale? See saaks olema kõige suurem tagasilöök kui meil ei ole õiguslikku kindlust," lausus Luksemburgi välisminister Xavier Bettel.

Seega tuleb ka kõik järgmised sammud täpselt läbi mõelda, et need oleksid õiguslikult vettpidavad. Samal ajal suruvad Eesti diplomaadid edasi ka seda, et kasutusele võetaks needsamad 180 miljardit.

"Eesti seisukoht on väga selge – et mitte ainult nende väikeste intressidega – need on ka tegelikult suured summad - tegeldaks, aga et võetaks kasutusele ka kõik külmutatud põhivarad, mida saaks kasutada Ukraina ülesehituseks. Ühelt poolt toimuvad läbirääkimised Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, teisalt ka Euroopa Liidu ja G7 riikide vahel," lausus Eesti suursaadik Euroopa Liidus Aivo Orav.