"Ei, ma ei tee seda," ütles Trump. Powelli teine ametiaeg föderaalreservi juhina lõpeb 2026. aastal ning 2024. aasta USA presidendivalimiste võitja otsustab, kas Powell jätkab föderaalreservi eesotsas või tema asemele leitakse keegi uus.

Trump lisas, et ta usub, et Powell langetab varsti intressimäärasid, et aidata ametis oleval demokraadist USA presidenti Joe Bidenit novembris toimuvatel valimistel.

"Arvan, et ta teeb midagi demokraatide aitamiseks, kui ta intressimäärasid langetab," ütles Trump.

Powell ütles kolmapäeval, et föderaalreserv ei tõsta enam intressimäärasid ning nüüd ootavad ametnikud suuremat kindlust, et inflatsioon langeb kahe protsendi juurde. Kui see kindlus on olemas, hakkab föderaalreserv intressimäärasid langetama, mis võib Powelli sõnul juhtuda juba sel aastal.

2020. aasta USA presidendivalimisi võitnud Biden nimetas Powelli teiseks ametiajaks 2021. aastal.

Trump nimetas Powelli oma kandidaadiks föderaalreservi juhi kohale 2017. aastal ning Powell astus ametisse 2018. aasta veebruaris. Ometi halvenesid kiiresti suhted toonase presidendi ja föderaalreservi juhi vahel.

Powell sattus korduvalt Trumpi rünnakute alla, kui föderaalreserv tõstis intressimäärasid. Trump nõudis intressimäärade langetamist USA aktsiaturu toetamiseks.

Oma reedeses intervjuus hoiatas Trump ka "ulatusliku inflatsiooni" ees, kui pinged Lähis-Idas peaksid viima nafta ja energiakandjate hindade tõusuni.

Iraani toetatud huthi mässuliste rünnakud kaubalaevadele ja tankeritele Punasel merel on pärssinud liikumist Suessi kanalit läbival laevateel. Tegemist on kõige kiirema ja odavama mereteega Aasia ja Euroopa vahel.

Kui Punane meri jääb laevadele ohu tõttu sisuliselt suletuks pikaks ajaks, sunnib see veeldatud maagaasi (LNG) tankereid liikuma mööda Aafrika lõuna- ja läänerannikut. Paljud laevandusettevõtted nagu Maersk on juba otsustanud Punast merd vältida, mis kasvatab tarneaegu ja -kulusid.