X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Sõja 710. päev: Droonirünnak süütas Volgogradi naftatöötlemistehase

{{1706936580000 | amCalendar}}
Lukoili naftarafineerimistehas Volgogradis
Lukoili naftarafineerimistehas Volgogradis Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/REUTERS PHOTOGRAPHER

Volgogradi oblasti kuberner teatas Ukraina drooni rünnakust, mille tagajärjel tekkis tulekahju Volgogradi naftatöötlemistehases, mis on üks riigi suurimaid, vahendas Interfax.

Oluline 3. veebruaril kell 22.25:

- Ukraina peastaap: laupäeval toimus rindejoonel 45 kokkupõrget;

- Meedia: Ukraina on lähedal julgeolekugarantiide leppele Saksamaa ja Prantsusmaaga;

- Duda: pole kindel, kas Ukraina vallutab Krimmi tagasi;

- Vene väed ründasid Poltava oblastis viljahoidlat;

- Moskva: Ukraina rünnakus okupeeritud linnale hukkus kaks inimest;

- Ukraina valitsus teavitas Valget Maja Zelenski otsusest vallandada Zalužnõi.

- Vene naftatöötlemistehases põhjustas plahvatuse väidetavalt Ukraina droon.

Ukraina peastaap: laupäeval toimus rindejoonel 45 kokkupõrget

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel toimus laupäeva jooksul rindejoonel kokku 45 sõjalist kokkupõrget.

Vene väed korraldasid Ukraina teatel 54 õhurünnakut ning ründasid 33 korral mitmikraketiheitjatest Ukraina sõjaväelaste positsioone ja asustatud alasid.

Peastaap selgitas, et näiteks Avdijivka suunal tõrjusid Ukraina kaitsjad 20 rünnakut ning Bahmuti suunal kolm rünnakut.

Ukraina lisas, et tema kaitseväe lennukid tegid päeva jooksul 12 õhulööki aladele, kus paiknesid Vene sõjaväelased.

Meedia: Saksamaa ja Ukraina võivad veebruaris sõlmida julgeolekugarantiide leppe

Ukraina ja Saksamaa võivad sõlmida julgeolekugarantiide kokkuleppe 16. veebruaril, kirjutab Saksa meedia, mille andmetel on lepingu mustand juba valmis.

Saksamaa valitsuse esindaja ütles DPA-le, et Saksa kantsleri Olaf Scholzi ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski läbirääkimised julgeolekukoostöö üle jätkuvad lähitulevikus.

Scholz vihjas hiljuti, et julgeolekugarantiide leppe allkirjastamine on peagi võimalik.

Ukraina võib olla lähedal julgeolekugarantiide kokkuleppele ka Prantsusmaaga. Ukraina presidendi kantselei asejuht Ihor Žovkva ütles, et Prantsusmaa delegatsiooni hiljutisel visiidil Kiievisse toimus järjekordne läbirääkimiste voor kahepoolse kokkuleppe üle.

"Meie läbirääkimiste meeskonnad näitasid üles käegakatsutavaid edusamme ning on lähedal kahepoolsele kokkuleppele," ütles Žovkva. Läbirääkijate hinnangul on lootus kokkulepe juba lähiajal allkirjastada.

Moskva: Ukraina rünnakus okupeeritud linnale hukkus kaks inimest

Ida-Ukrainas okupeeritud Lõssõtšanski linnas sai Kiievi vägede rünnakus surma vähemalt kaks ja viga kuus inimest, väitsid laupäeval Moskva määratud võimud, kelle sõnul võib rusude all lõksus olla umbes 40 inimest.

"Lõssõtšanski pommitamise tagajärjel on kaks inimest surnud ja kuus haiglas," edastasid Vene riiklikud uudisteagentuurid TASS ja RIA Novosti okupatsioonivõimude teadet. "Kuni 40 inimest on rusude all," ütles allikas kohalikust politseist agentuuridele.

Luhanski Kremli määratud kuberner Leonid Pasetšnik ütles varem, et rünnakus sai tabamuse pagarikoda.

Vene väed ründasid Poltava oblastis viljahoidlat

Vene väed kahjustasid reede õhtul Poltava oblastis vilja täis hoidlat, teatas oblasti administratsiooni juht Filipp Pronin.

Osa viljast hävis rünnaku tõttu.

"Vaenlane ähvardab järjepidevalt Ukraina toidujulgeolekut," ütles Pronin.

Duda: pole kindel, kas Ukraina vallutab Krimmi tagasi

Poola president Andrzej Duda on öelnud, et pole kindel, kas Ukraina suudab taastada kontrolli Venemaa poolt okupeeritud Krimmi üle, kuid usub, et Ukraina võib Donetski ja Luganski tagasi vallutada.

Varssavi on olnud üks Kiievi suuremaid toetajaid alates Venemaa sissetungist 2022. aastal ning on öelnud, et Ukraina peab saavutama kontrolli kogu oma territooriumi üle, et Moskvat edasisest agressioonist heidutada.

Duda kordas seda seisukohta reede hilisõhtul YouTube'i kanalil Kanal Zero antud intervjuus, vahendas The Guardian.

Kui aga temalt küsiti, kas ta usub, et Ukraina suudab tõesti Krimmi tagasi vallutada, vastas ta: "Mul on sellele küsimusele raske vastata. Ma ei tea, kas [Ukraina] saab Krimmi tagasi, aga ma usun, et ta saab tagasi Donetski ja Luganski."

Ta ütles, et Krimmi poolsaar, mille Venemaa vallutas 2014. aastal, kaheksa aastat enne oma täiemahulise sissetungi alustamist, "on eriline koht... ka ajaloolistel põhjustel. Sest tegelikult, kui vaatame ajalooliselt, oli see suurema osa ajast Venemaa käes."

Ukraina on lubanud taastada iga tolli oma territooriumist, sealhulgas Krimmi sõjas Venemaaga.

Vene pool: Ukraina ründas ​Volgogradi naftatehast

Volgogradi oblasti kuberner Andrei Botšarov teatas laupäeva hommikul Ukraina drooni rünnakust, mille tagajärjel tekkis tulekahju Volgogradi naftatöötlemistehases.

"Täna õhtul tõrjusid õhutõrje ja elektroonilise sõja väed droonirünnaku Volgogradi oblasti territooriumil Kalatševski rajoonis ja Transkanali piirkonnas," kirjutas piirkonna juht telegrammikanalis.

"Allatulistatud drooni kukkumise tagajärjel puhkes Volgogradi naftatöötlemistehases tulekahju," ütles Botšarov.

Ta lisas, et tuletõrje- ja päästejõud alustasid tööd. "Tulekahju lokaliseeriti kiiresti, lahtine põleng kustutati. Ohvreid ei olnud," ütles kuberner Interfaxi vahendusel.

Eriolukordade ministeeriumi piirkondliku peadirektoraadi andmetel oli põlenguala 300 ruutmeetrit.

Volgograd asub rindest umbes 475 kilomeetri kaugusel.

WP: Ukraina teatas USA-le otsusest vahetada välja Zalužnõi

Ukraina valitsus teavitas Valget Maja Volodõmõr Zelenski otsusest vallandada Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Valerii Zalužnõi, teatas Washington Post 2. veebruaril kahele allikale viidates.

Ukrainska Pravda vahendas viitega The Washington Postile, et Valge Maja ametnikud ei olnud seda otsust toetanud, kuid ei olnud ka vastu, tunnistades seda sammu presidendi suveräänseks valikuks.

Väljaanne märkis ka, et Zalužnõi asendajat alles valitakse ning viivitus tekitab segadust.

Washington Post lisas viidates Zelenskiga tuttavatele inimestele, et ta võib Zalužnõi vallandamise otsuse määramata ajaks edasi lükata, kuigi see tundus ebatõenäoline. Kuuldused Zelenski ja Zalužnõi pingelistest suhetest ja strateegilistest vaidlustest on ringelnud juba mitu kuud.

Krõvõi Rihis jäid lõksu 100 kaevanduse töötajat

Dnipropetrovski oblastis asuvas Krõvõi Rihi linnas tekkisid laupäeval Venemaa droonirünnakute uue laine järel teist päeva järjest elektrikatkestused, ütles Krõvõi Rihi sõjaväeadministratsiooni juht Oleksandr Vilkul.

Linna tabasid Vene Shahed-tüüpi droonid ka reedel, jättes ajutiselt elektrita kümned tuhanded inimesed ning mõneks ajaks jäi kaevandustesse lõksu jäänud üle 100 töötaja.

Ööl vastu laupäeva saatis Venemaa Ukraina vastu 14 ründedrooni, mis olid peamiselt suunatud Dnipropetrovski oblastile. Väidetavalt tulistas Ukraina kaitse alla üheksa drooni.

Vilkul teatas, et löögi sai energiataristu rajatis ja kella 7 seisuga kaotas Metalurhiõnõi linnaosa 7500 kasutajat voolu.

Viimase ööpäeva jooksul said Venemaa rünnakutes Dnipropetrovski oblastis Nikopolis vigastada 34-aastane mees ja 63-aastane naine, ütles kuberner Serhii Lõsak.

Donetski oblastis sai piirkonna sõjaväeadministratsiooni teatel Venemaa rünnakutes Avdiivkale vigastada üks inimene.

Venemaa korraldas Hersoni oblasti vastu 67 rünnakut, milles sai viga seitse inimest, sealhulgas üks laps, ütles kuberner Oleksandr Prokudin.

Rünnaku alla sattusid ka Harkivi, Luganski, Mõkolaivi, Poltava, Sumõ, Žõtomõri, Odessa ja Zaporižžja oblastid, kuid inimohvreid ei teatatud.

Bulgaaria annab Ukrainale soomusmasinad

Bulgaaria alustas 100 vana soomusmasina üleandmist Ukrainale vastavalt eelmise aasta lõpus langetatud otsusele, vahendas BNS uudisteagentuuri Unian teadet.

Bulgaaria kaitseminister Todor Tagarev ei andnud muud teavet, kuid avaldas fotod, kuidas soomukeid laaditakse sõidukihaagistele. Pole päris selge, kus fotod tehti, kuid mõned märgid viitavad sellele, et mitte Ukraina territooriumil.

Bulgaaria parlament andis novembris heakskiidu 100 vana soomuki BTR-60 tasuta üleandmiseks Ukrainale. Soomukid olid arvel siseministeeriumis, kuid seisid juba mitukümmend aastat kasutamata.

Bulgaaria Vene-meelne president Rumen Radev pani parlamendi otsusele veto, kuid seadusandjad ületasid selle.

Lisaks otsustas parlament anda Ukrainale üle ka mobiilseid õhutõrjesüsteeme ning maa-õhk tüüpi rakette, mida Bulgaarial enam vaja ei lähe.

Toimetaja: Mari Peegel, Merili Nael

Allikas: BNS, Ukrainska Pravda, Washington Post

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: