Vare rääkis "Ukraina stuudios", et Ukraina esimese laine droonirünnakud Vene naftarajatiste vastu korraks tõstsid Venemaal ka kütusehindu, kuid jaevõrku need eriti ei jõudnud, sest valimiste tõttu hoiti hinnatõusu kinni.

Nende rünnakute praeguses, teises laines on Vare sõnul aga probleeme näha, kuid tuleb vahet teha, millises valdkonnas probleeme on.

"Neil on probleemid bensiini ja diislikütusega varustamises tsiviilsektoris. Sõjaväe jaoks suudavad nad selle kokku kraapida ikkagi. Jah, logistikat natukene see häirib, eriti kui neid rindelähedasi varustusbaase pommitatakse, mis ei ole küll otseselt tehased, aga üldiselt see sõjapidamist väga palju ei mõjuta nagu tahaks. Ja see rohkem avaldab mõju sellele, et lihtsalt ei jätku koguseid siseturule. Saabumas on suvehooaeg, kasvab bensiinitarve, saabumas on põllumajandushooaeg. Diislivajadus hästi suur, ei jagu," selgitas Vare.

Ta lisas, et kui Venemaa on ka varem siseturul naftatoodete tarbimist piiranud, siis nüüd on täielik keeld kuni sügiseni ja kütust ikka ei jätku.

"Siin on just nende tehaserünnakute tulemus. Ja siis nad ostavad seda Valgevenest, kelle käest nad tavaliselt ei ole ostnud, vaid kuhu on ainult oma toornaftat tarninud," märkis Vare.

Vare ütles, et Ukraina ei ründa droonidega mitte lihtsalt suvalisi asju Vene naftatehaste territooriumil, vaid täpselt välja valitud objekte.

"Videomaterjalid näitavad, et Ukraina droonid jahivad mitte suvalisi objekte seal tehase territooriumil – tehased on suured, territooriumid on suured – ja isegi mitte neid kütusemahuteid, vaid eelkõige sissetuleva toornafta voo separeerimiseks mõeldud rektifikatsioonitorne. Ja see on päris valus teema sellepärast, et igas tehases on neid kaks kuni neli, mõnes on ka rohkem, aga enamuses kaks kuni neli ja kui mõni neist rivist välja läheb, siis selle toru kaudu enam ei tule mitte ühtegi asja: masuuti ei tule, kerot ei tule, bensiini ega diislit samuti. Selle tulemusena on muidugi suur probleem ehk siis toodang väheneb," rääkis ta.

"Ja lisaks sellele on ukrainlased veel kavala asja välja mõelnud, mida võib-olla enne ei olnud märgata, et nad oleksid hoolinud – nad on hakanud pommitama ka torustike puhverjaamu. Need on naftabaasid, mida kasutatakse toornaftatorustike puhverjaamadena, see on tehnilistel põhjustel vajalik. Neid on hakatud pommitama," rääkis Vare.

"Ainukene kategooria nendest naftaobjektidest, mida nad puutunud veel ei ole ja kus on teada, et see oli ka Ameerika partnerite väga tungiv soov," kõneles Vare. Tema sõnutsi võib Mustal merel paiknevate eksporditerminalide ründamine avaldada päriselt mõju hindadele maailma naftaturgudel.

"Seal on hoidutud tõesti veel siiamaani. Aga hoiduti mingil määral ka sellepärast, et päevakorral oli Ameerikas abipaketi vastuvõtmine ja et mitte seda ka ohvriks tuua, siis vahepeal tõmmati natuke tagasi. Nüüd on uuesti vabamad käed," ütles Vare.