X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kliimaseaduse eelnõu saab avalikuks aprilli lõpus

{{1707132000000 | amCalendar}}
Kliimaseaduse tutvustus ja arutelud. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets
Kliimaseaduse tutvustus ja arutelud. Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi kliimaseaduse aruteludega ollakse veel poole peal, jõuab kliimaministeerium eelnõu avalikkuse ette tuua kahe kuu pärast, ütles kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets konverentsil esmaspäeval. Hiljem täpsustas asekantsler Kristi Klaas, et seaduse struktuurist saab aimu siiski juba veebruaris, kui avaldatakse seaduse "lünktekst".

Kasemets ütles, et kliimaministeeriumi eesmärk kliimaseaduse väljatöötamisel on leida Eestile kõige sobivam kliimaneutraaluse teekaart. "Kui alguses oli palju hääli, et milleks seda üldse vaja on ja pidime oma tegevust põhjendama, siis nüüd läheme kliimaseaduse aruteludes järjest praktilisemaks," rääkis kantsler.

Kasemets rääkis ka, et tema poole pöörduvad mures ettevõtjad, kes kurdavad, et nende hääl ei jää aruteludes kõlama ja et aktivistide ideed on põhilised. "Sama väidavad omakorda aktivistid: et arutelu on ettevõtjate poole kaldu. See näitab, et arutelu läheb korda," kirjeldas Kasemets.

Ühtlasi mainis Kasemets, et ministeerium on aruteludega poole peal, kuid siiski peaks kliimaseaduse eelnõu aprilli lõpus avaliks saama. "Saame kenasti hakkama, käib tihe töö," ütles Kasemets.

Klaas: toorik saab avalikuks veebruaris

Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas täpsustas hiljem, et kliimaseaduse eelnõu esimene tekst avaldatakse siiski juba veebruaris, aga see on põhimõtteliselt lünktekst, mis peab andma seaduse struktuurist aimu ning edaspidiste arutelude käigus tuleb need lüngad täita.

Klaas ütles ka, et kliimaseadusesse tulevad konkreetsed sihid, mis Eesti seab omale eesmärgiks, aga mitte konkreetsed meetmed, kuidas sihid saavutada. Meetmed eesmärkideni jõudmiseks jäävad seletuskirja, lisas Klaas.

Asekantsler ütles ka, et töörühmade järgmine aruteluring toimub juba veebruaris ning edaspidi on kavas suhelda ka kohalike omavalitsustega ning kuulata üksikisikute tagasisidet.

Kliimaeesmärkide täitmiseks EL-ilt 1,6 miljardit eurot

"Euroopa Komisjoni 2030. aasta eesmärgi taustal on Eesti eraldi välja toodud: kui Euroopa peab CO2 jalajälge vähendama 55 protsenti, siis meie oleme juba kohal. Kuid kui vaatame kahte kuni nelja viimast aastat, siis on olnud Eestis süsinikuemissioonide kasv. Eestis on kasvuhoonegaaside intensiivsus väga kõrge, oleme ikka sisuliselt esiviiskus," ütles Kasemets.

Eesti vaatab kantseleri sõnul kõiki sektoreid eraldi: energeetika, tööstus, transport, hooned, põllumajandus, jäätmed ja maakasutus.

Kantsler tõi välja ka Euroopa Liidu poolt kliimaeesmärkide täitmiseks suunatavad investeeringud. Euroopa Liidu vahenditest tuleb aastatel 2021-2027 1,6 miljardit eurot. Süsinikuvahenditest tuleb aastatel 2024-2027 1,1 miljardit eurot. "Raha isegi on," kommenteeris Kasemets.

Kantsler tõi välja ka millistest suurtest teemadest sõltuvad ülemaailmse kliimamuutuse kontekstis Eesti võimalused: võimekus toota suur puhast ja taskukohast elektrit; digi ja andmed; materjalide ringlussevõtmine; vähese heitega kütuse nagu vesinik ja biometaan tootmisvõimekus; kodumaiste ressursside maksimaalne väärindamine ja rannikumajanduse uued võimalused kliimamuutuse kontekstis.

Kliimaministeerium tegi esmaspäeval kliimaseaduse väljatöötamise edenemisest vahekokkuvõtte: räägiti, mida on seni arutatud valdkondlikes töörühmades ning kuidas neid tulemusi arvestades edasi minna. 

Kliimaseaduse tutvustus ja arutelud Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Mari Peegel, Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: